Artikli kirjutamise ajal on aasta lõpuni jäänud mõned päevad enam kui kuu, kuid rääkida kindlas kõneviisis sellest, milliseks muutub maksukorralduse seadus (MKS) uue aasta algusest, ikkagi veel päriselt ei saa.

Lühidalt:

• Alates 1. jaanuarist 2009. jõustuvad muudatused maksukorralduse seaduses, mis hõlbustavad maksukohustuste tasumist.
• Olulisem täiendus puudutab § 105¹, mille sisuks on muuta maksude tasumise ja tasaarvestamise süsteemi.
• Uue korra järgi kajastuvad kõik maksukohustuslase ja MTA vahelised nõuded maksuhalduri poolt hallataval ühel ettemaksukontol.
• Määruses kehtestatakse maksude tasumise süsteem, mis võimaldab maksukohustuslasel täita oma maksukohustus kasutades tasumisel vaid ühte viitenumbrit.
• Maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise järjekorra puhul on esmaseks kriteeriumiks kohustuse tekkimise aeg, st varasem nõue täidetakse enne hilisemat.

Uus süsteem on kasulik nii maksumaksjale kui ka maksuhaldurile. Ühele muutub süsteem mugavamaks, teisel paraneb eelduslikult haldussuutlikkus.

Oleme küll ka varem oma liikmeid informeerinud MKSi kavandatud muudatustest ja eelnõu menetlemisest riigikogus, kuid ühtse ettemaksukonto seadustamiseni praeguseks siiski veel jõutud ei ole. Jutt käib maksukohustuste tasumist hõlbustavast seadusemuudatusest, mille tulemusena piisaks kõikide maksuametile tasutavate maksete puhul ühest ülekandest ja viitenumbrist.

Kõigele vaatamata usume, et täna võib muudatusest ja selle jõustumisest siiski kõnelda kindlamini kui varem. Riigikogu eelinformatsiooni kohaselt on viidatud MKSi muutmise eelnõu numbriga 333 SE Riigikogus teisel lugemisel 3. detsembril ning ilmselt võetakse see 4. detsembril vastu. Arvestades, et Maksu- ja Tolliamet on eelnõu vaimus juba mõnda aega koolitusi korraldanud, ei tohiks muudatuste jõustumises enam suuri kahtluseid olla. Arvestades, et praegused muudatused on maksumaksjale pigem positiivsed, ei tekita uuele süsteemile üleminek ehk olulisi probleeme. Kindlasti ei saa maksuseaduste puhul niivõrd lühikest muudatustega kohanemiseks antavat aega aga heaks tavaks lugeda ning mõni nädalat ei ole selleks kindlasti üldjuhul piisav.

Mis siis muutub maksukorralduse seaduses? Muutub riiklike maksude maksuhalduri ehk Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord. Uue korra järgi kajastuvad kõik maksukohustuslase ja MTA vahelised nõuded maksuhalduri poolt hallataval ühel ettemaksukontol. Uus süsteem võimaldab väga paljusid erinevaid seadusest tulenevaid MTA ja maksukohustuslase vahelisi rahalisi nõudeid ja kohustusi täita vaid ühe maksega. Sisuliselt ühest ülekandest kuus võiks ka piisata, kuid kuna maksude arvestamine toimub erinevatel aegadel, siis praktikas see nii lihtne ilmselt olema ei saa. Kõnealuse makse tegemisega ja maksudeklaratsiooni esitamisega on maksumaksja põhimõtteliselt täitnud kõik enda kohustused maksuhalduri ees.

Kõige selle jaoks muudetakse MKSi üsna palju. Olulisem täiendus puudutab lisatavat MKS §i 105¹, mille sisuks ongi muuta maksude tasumise ja tasaarvestamise süsteemi. Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra kehtestab eraldi rahandusminister määrusega, kuid määruse kavand on ka MKS eelnõu seletuskirjale lisatud. Nagu öeldud, kehtestatakse määruses maksude tasumise süsteem, mis võimaldab maksukohustuslasel täita oma maksukohustus kasutades tasumisel vaid ühte viitenumbrit. Selle saavutamiseks luuaks igale maksukohustuslasele üks ettemaksukonto. Sellele kontole tehtud maksetega loetakse tekkinud maksukohustused ja –nõuded täidetuks, kui maksukohustuslase poolt kontole tehtud maksed katavad tekkinud rahalised kohustused ja maksukohustuslane on tasumise tähtpäevaks esitanud ka maksudeklaratsiooni. Juhul, kui ettemaksukontol on küll raha, st isikul on riigi vastu tagastusnõue, kuid maksudeklaratsiooni esitamise kohustus on täitmata, toimub tasumine ehk tasaarvestamine alles siis, kui maksukohustuslane esitab maksudeklaratsiooni. Kui deklaratsioon on olemas ning maksukohustuslase MTA kontol piisavalt raha, toimub tasaarvestamine automaatselt. Kui maksumaksja maksudeklaratsiooni ei esita ning maksu määramiseks tehakse maksuotsus, toimub tasaarvestamine maksuotsuse alusel 30 päeva pärast haldusakti kättetoimetamist. Maksuteate tegemisel toimub tasaarvestamine 30 päeva pärast maksuteate kättetoimetamist.

Maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise järjekorra sätestab sama paragrahv, mille kohaselt on esmaseks kriteeriumiks kohustuse tekkimise aeg, st varasem nõue täidetakse enne hilisemat. Juhuks, kui mitme maksukohustuse täitmine langeb samale päevale, määrab lõige 6 vastava maksude järjekorra. Järjekord kohaldub ainult siis, kui isik ei ole oma maksukohustust täitnud õigeaegselt ja kaks või enam kohustust langeb ühele päevale, muidu täidetakse kohustused nende tekkimise järjekorras. Ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel lahendatakse võimalikud vastuolud vastavalt lõikes 6 antud loetelule. Loetelu järjekord on üles ehitatud nii, et esimeses järjekorras saaks tasutud isikustatud maksud ja maksed, mis on isikutelt kinni peetud ja mis mõjutavad eraisikute riiklikke kindlustusi. Seejärel muud maksud ja kõrvalkohustused ning kõige viimases järjekorras muud riigieelarvesse laekuvad kohustused (trahvid, sunniraha).

Eelnõu sõnastust vaadates on eelnev reguleeritud järgmiselt:

"(6) Maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva käesoleva lõike punktides 14-16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. Ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel võetakse aluseks järgmine järjestus:

1) kohustusliku kogumispensioni makse;
2) töötuskindlustusmakse;
3) kinnipeetud tulumaks;
4) sotsiaalmaks;
5) füüsilise isiku tulumaks;
6) maamaks;
7) tollimaks;
8) hasartmängumaks;
9) aktsiisid;
10) raskeveokimaks;
11) residendist juriidilise isiku ja mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha tulumaks;
12) käibemaks;
13) kohalikud maksud;
14) intress;
15) sunniraha;
16) muud kohustused."

Viidatud sättest tuleneb veel üks oluline põhimõte, mille lisamist ka Kaubanduskoda eelnõu menetlemise käigus on mitmel korral nõudnud. Viidatud lõikes 6 toodud loetelu puhul sätestatakse võimalus ka erandite tegemiseks muude kohustuste ehk sunniraha, trahvide, asendustäitmise kulude jne puhul. Maksukohustuslasele antakse võimalus automaatsest tasaarvestusest välistada vaidlustatavad asjad, millel on tasumata jätmisel erinevad tagajärjed (eelkõige maksumaksja jaoks). Erinevad tagajärjed seisnevad näiteks selles, et kui jätta maks tasumata, hakkab jooksma intress erinevalt trahvi tasumata jätmise tagajärjest (intressilt intressi ei arvestata). Kui isikul on raha ainult ühe nõude täitmiseks, on tal võimalus valida, millist nõuet ta täidab ja milline tagajärg sellega kaasneb. Maksumaksja saab trahvi ära maksta sõltumata sellest, kas tal on kehtiv maksuvõlg või mitte, näidates maksekorralduses ära trahviotsuses oleva viitenumbri. Kui isik trahvi ei maksa ja automaatse ettemaksukonto tasaarvestusega ei nõustu, siis järgneb sundtäitmine, sh võimalik on, et sundtäitmine toimub ettemaksukontol oleva summa arvelt. Kuivõrd ülalloetletud punktides 14-16 sätestatud kohustused tehakse MTA poolt isikutele teatavaks eraldi aktidega, siis viidatakse välistamisvõimalusele ja korrale ka vastavates haldusaktides või karistusotsustes.

Eelnõule lisatud selgituste kohaselt on maksukohustuslasel käesoleval hetkel ja jääb ka tulevikus ülevaade maksukontol toimuvatest muudatustest maksuhalduri e-teeninduse internetikeskkondades e-maksuamet ja e-toll. Sealt näeb maksukohustuslane kõiki oma maksukontol olevaid liikumisi, kaasa arvatud ühe maksu tasaarvestamisel teise maksu võlgnevuse katteks.

Uuest süsteemist hindavad eelnõu koostajad kasu tekkivat nii maksumaksjale kui ka maksuhaldurile. Ühele muutub süsteem mugavamaks, teisel paraneb eelduslikult haldussuutlikkus. Positiivseks peetakse nt seda, et täna kehtiva MKSi kohaselt ei ole võimalik maksuhalduri initsiatiivil ilma sundtäitmise regulatsiooni rakendamata saldeerida erinevates maksuliikides eksisteerivaid võlgasid ja enammakseid. Uus kord võimaldab maksuhalduril aga ka enda initsiatiivil ja lihtsamalt teostada maksuliigiüleseid tasumisi. Kui täna kehtiva tasumise süsteemi kohaselt saab maksuliigiüleseid tasumisi läbi viia ka maksumaksja ümberkannete taotluste abil, siis uue regulatsiooni kohaselt langeb ära kõnealuste taotluste esitamise vajadus. Seega on uus süsteem eelduslikult vähem koormav ka maksumaksja jaoks. MTA andmetel on keskmiselt 60–70 tuhat isikut, kellel ühe maksuliigi enammakse ületab või on võrdne teise maksuliigi võlaga.

Kõik need muudatused peaksid jõustuma 1. jaanuarist 2009. See eeldab aga mitmeid infosüsteemide muudatusi maksuhalduri poolt. Jääb üle vaid loota, et see saab toimuma maksumaksja jaoks võimalikult probleemivabalt ning rakendub vigadeta.

Varem on MTA andnud teada, et suure tõenäosusega ei tööta MTA infosüsteemid vahemikul 24.12.2008–02.01.2009. Tollideklaratsioonide esitamise süsteemid töötavad sel ajal erirežiimil ning makseid MTA pangakontodele saab siiski jätkuvalt teha. Täiendavalt on maksuamet andnud ka soovitusi: esitada novembrikuu TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispenisoni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon) hiljemalt 10. detsembriks ja KMD (käibedeklaratsioon) hiljemalt 22. detsembriks, kasutades e-maksuametit. Samuti on MTA soovitanud teha võimalusel oma kontokaartidest enne 24.12.2008 väljatrükid ning mitte maksta detsembrikuu TSDst (tähtaeg 12.01.2009) tulenevaid kohustusi ette. Juhul kui maksude tasumisega või infosüsteemidega tekib probleeme, tuleks kindlasti maksuhalduriga ühendust võtta.

Originaalartikkel

Vaata ka:
alates 01.01.2009 kehtivat Maksukorralduse seadust
ainult muudatusi, mis jõustuvad 01.01.2009