Rahandusminister Jürgen Ligi möönab, et riigikogu poolt algatatud ja kiiruga ära vormistatud käibemaksu tõus tekitab ettevõtjatele palju ebamugavusi, millesse maksuamet peab aga mõistvalt suhtuma.
"Seda võiks tõesti nimetada liigseks kiirustamiseks, kui olnuks paremaid valikuid. Ideaal oleks makse üldse mitte tõsta, kuid halbade valikute korral tuleb põhimõtteliselt toetada pigem tarbimise kui tulu maksustamist. Sel juhul säästetakse ekspordisektorit ja investeeringuid," ütles Ligi Äripäevale vastuseks küsimusele, mida arvab värske rahandusminister käibemaksu tõusu kiirest jõustamisest, mis sunnib ettevõtteid turbomeetodil oma arvepidamist ümber korraldama.
Otsustav reageerimine järsule majanduslangusele on rahandusministri sõnul valdav ühishuvi, ettevõtjaile tekitab see aga kaheldamatult palju ebamugavust ja küsimusi. "Püüame neid lahendada nõuannetega, mida leiab rahandusministeeriumi kodulehelt www.fin.ee, ka on maksuhalduril juhis suhtuda maksumaksjate muredesse maksimaalselt mõistvalt," rõhutas rahandusminister.
Ta meenutas ajalugu, kus 1992. aastal tajuti ühishuvina rahareformi ning sealhulgas üle öö toimunud käibemaksu tõus 10%lt 18%le võeti vastu rahulikumalt.
"Seda võiks tõesti nimetada liigseks kiirustamiseks, kui olnuks paremaid valikuid. Ideaal oleks makse üldse mitte tõsta, kuid halbade valikute korral tuleb põhimõtteliselt toetada pigem tarbimise kui tulu maksustamist. Sel juhul säästetakse ekspordisektorit ja investeeringuid," ütles Ligi Äripäevale vastuseks küsimusele, mida arvab värske rahandusminister käibemaksu tõusu kiirest jõustamisest, mis sunnib ettevõtteid turbomeetodil oma arvepidamist ümber korraldama.
Otsustav reageerimine järsule majanduslangusele on rahandusministri sõnul valdav ühishuvi, ettevõtjaile tekitab see aga kaheldamatult palju ebamugavust ja küsimusi. "Püüame neid lahendada nõuannetega, mida leiab rahandusministeeriumi kodulehelt www.fin.ee, ka on maksuhalduril juhis suhtuda maksumaksjate muredesse maksimaalselt mõistvalt," rõhutas rahandusminister.
Ta meenutas ajalugu, kus 1992. aastal tajuti ühishuvina rahareformi ning sealhulgas üle öö toimunud käibemaksu tõus 10%lt 18%le võeti vastu rahulikumalt.
