Ravimi- ja meediaettevõtja Margus Linnamäe võttis 2011. aastal Magnumi kontsernist Eestis rekordkoguse dividendi – 20 miljonit eurot, tulumaksu ta selle pealt ei tasunud.
Firma aruanne näitab küll maksukulu, kuid seda on tasunud gruppi kuuluvad Läti ja Leedu ettevõtted. Lõunanaabrite firmadelt küsitakse igal aastal kasumi pealt 15 protsenti tulumaksu. Eestis on tulumaksukohustus edasilükatav – 21 protsendi suurune maksumäär rakendub alles kasumi jaotamisel. 20 miljoni pealt olnuks see 5,3 miljonit eurot.
Linnamäe on aastaid tegutsenud Hollandis asuva valdusühingu MM Holdings B.V. kaudu, mis on Eesti valdusfirma MM Grupp tütarettevõte. Hollandi firma alla on koondatud ka Baltimaades ja Soomes tegutsev Magnumi ravimimüügi kontsern.
Dividendi maksis Linnamäe välja MM Grupi kaudu, kuid Eestisse jõudis raha läbi Hollandi firma. Eesti käsitleb Hollandist tulnud omanikutulu kui niinimetatud läbiminevat dividendi, mida siin ei maksustata. Seda tagab nii Hollandiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping kui ka Euroopa Liidu tasandil loodud nn ema-tütre direktiiv.
Hollandis ei pea samuti makse tasuma. Ettevõtetele kehtib küll sõltuvalt kasumi suurusest 20 või 25 protsendi suurune tulumaks, kuid mõne erisusega: maksu alla ei lähe teises riigis teenitud kasum. Samuti ei maksustata näiteks tütarfirma müügist saadud tulu.
Leht märgib, et samuti on võimalik, et dividendimakse on seotud MM Grupi all 2012. aastal toimunud struktuurimuutustega. Dividendi maksis Linnamäe Eestis välja 2011. aastal, kuid juba järgmisel aastal muutis ta ettevõtete struktuuri selliselt, et endise Hollandi ühingu Eesti tütarfirma AS-i Magnum asemele tekkis uus Magnumi-nimeline ettevõte. Vana Magnum sai uueks nimeks Ecbatana ja selle uueks omanikuks sai müügitehingu kaudu Küprosel registreeritud ettevõte. Ecbatana juhatuses on praegu audiitorfirma PwC õigusharu PwC Legal juht Karl Juhan Paadam.
Eesti maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi kinnitab, et skeemid, millega rahvusvaheliselt tegutsevad firmad oma maksukoormust alandavad, on neile tuttavad. Raha võib Eestist välja liigutada, kasutades turutingimustele mittevastavaid hindu ja siirdades seeläbi kasumi ühest firmast või riigist teise. Antakse laene, mida tegelikult tagasi ei soovita, või võetakse emaettevõttelt mittevajalikku laenu ja viiakse kasum välja intressina. Samamoodi ühendatakse ja jagatakse firmasid eesmärgiga viia ühte äriühingusse tehtud sissemaksed teise.
"Mis puudutab maksu- ja tolliameti tegevust, on üheks lahenduseks kindlasti suunatud kontrolltegevus," ütleb Liivamägi. Aasta alguses loodi maksuametis ka eraldi töörühm, kelle ülesanne on kasumi jagamiselt tulumaksu maksmise kontrollimine."
Maksuasjatundjast vandeadvokaat Marko Saag ei näe rahvusvaheliste skeemide kasutamises midagi eripärast. "Ma ei näe siin eetilist probleemi. Euroopa Liidus on isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Miski ei keela mul vaadata, et mu maksukulu oleks madalam. Struktureerimine maksude eesmärgil on OK," selgitas ta.
Rahvusvahelised ettevõtted võivad kasumit Eestist välja viia ka siinselt tütarfirmalt laenu võttes. Eesti 25 suurema käibega ettevõttest peaasjalikult välisomanikele kuuluvad firmad on usinad grupisisesed laenajad. Nende nõuded emafirmadele ja teistele seotud osapooltele ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse. Audiitorfirma Deloitte maksu- ja juriidiliste teenuste juht Mait Riikjärv ütleb, et seesuguste laenude tõttu saamata jäänud tulumaks võib ulatuda enam kui 100 miljoni euroni.
Riikjärve sõnul võib grupisiseseid laene hoida üleval tähtajatult. "Tegemist on tulumaksukohustuse edasilükkamisega, mis võib toimuda sisuliselt aegade lõpuni," sõnab ta.
