Ehkki ümbrikupalga saajaid jääb üha vähemaks, suurendavad majanduslikult keerulisemad ajad survet ümbrikupalkade maksmiseks, leidsid maksu- ja tolliamet ja Eesti kaubandus-tööstuskoda tänasel pressikonverentsil.
“Näeme mõlemapoolset survet – on töötuskindlustushüvitist saavaid töötajaid, kes küsivad tööd “mustalt”, et mitte riigi toetusi kaotada. Ja ettevõtjaid, kellel on kiusatus seda pakkuda ning nõnda konkurentide ees eelist saada,” ütles maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann.
Ka Eesti kaubandus-tööstuskoja ettevõtjate seas läbi viidud küsitlus viitab, et ettevõtjad tajuvad ümbrikupalga maksmise probleemi võrdluses aastatagusega sarnaselt ning isegi õrnalt positiivsemana, kuid keerulisem majandusolukord ning ettevõtjate hinnangud olukorrale võivad tuua tagasilöögi.
Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on senine ümbrikupalkade osakaalu langus toimunud tänu pikaajalisele teavitus- ja ennetustööle, aga rolli mängib ka see, et ettevõtjad hindavad läbipaistvat ettevõtlust rohkem.
“Ettevõtjad peavad aina olulisemaks oma koostööpartnerite usaldusväärsust ning see omakorda vähendab osapoolte soovi osaleda varimajanduses,” ütles Palts. “Hoolimata tänastest headest tulemustest saab suureks katsumuseks olukord, kus tulenevalt koroonakriisist on majandusliku surve all paljud ettevõtted ja nende töötajad ning ahvatlus ümbrikupalka maksta on tavapärasest suurem,” selgitas Palts ning avaldas lootust, et töösuhete osapooled ei lähe lihtsama vastupanu teed.
Pikaajaline trend näitab, et ümbrikupalga saajaid jääb aasta-aastalt vähemaks. Kui 2010. aastal sai täielikult või osaliselt ümbrikupalka kuni 16% töötajatest (Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul), siis mullu oli see näitaja ligi 8%. Ka ettevõtteid, kes ümbrikupalka maksavad, on jäänud vähemaks ning olulise kahju riigile tekitab neist väike osa – selliseid, kust riigil jääb aastas tööjõumaksudelt saamata enam kui 12 000 eurot, on maksu- ja tolliameti hinnangul umbes 3% kõigist ettevõtetest.
Ümbrikupalk on Reitmanni sõnul maksu- ja tolliametil jätkuvalt väga tugevalt fookuses ning probleemi kese on muutunud – üksikute suurte kahjutekitajate asemel on palju väikeseid. Maksu- ja tolliameti kontrollide ja vestluste tulemusena on tänavu juurde määratud kokku 6,4 miljonit eurot makse.
“Vaatame ettevõtteid riskipõhiselt, tehes nii kohapealseid kontrolle kui ka kutsudes ettevõtete esindajaid vestlusele. Tänavu kuu kuuga oleme nõnda kontrollinud või muul viisil kontakteerunud 1168 ettevõtte esindajaga ja selgitanud, miks meie vaatest on neil ümbrikupalga risk. Kolmandik on selle järel ise oma käitumist parandanud. Ülejäänutele vaatame tõsisemalt otsa,” lisas ta.
Ettevõttel aitab maksuasju korras hoida ka maksu- ja tolliameti uus e-teenus “Maksukäitumise hinnangud“, kust saab ise järele vaadata, millisena ettevõte maksuhalduri jaoks paistab ja kuidas puudujääke parandada. Nõnda on võimalik maksuhalduri kontrolle ennetada ja väärtuslikku aega kokku hoida.
Reitmann rõhutas, et vastutus ümbrikupalga vastuvõtmise eest on ka töötajal. “Oleme töötajale määranud kohustuse maksmata tulumaks tagantjärele tasuda, kui on selge, et ümbrikupalk võeti vastu teadlikult,” lisas ta.
Tänavu on maksu- ja tolliamet senisest enam tähelepanu pööranud ümbrikupalga maksmisele riigihanke objektidel, näiteks sellel kevadel ja suvel on kontrollide käigus avastatud mitmetelt objektilt registreerimata töötajaid, kes said palka “mustalt”. Reitmanni sõnul on lubamatu, et riigihangete objektidel töötavad ettevõtted, kelle maksuasjad ei ole korras.
“Me teeme koostööd hankijatega ning reageerime ka ise, kui näeme maksurikkumisi. Samuti on oluline, et avalik sektor ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid ning tellijana pööraks rohkem tähelepanu alltöövõtjate taustale,” ütles ta.
Maksu- ja tolliamet paneb inimestele südamele, et ümbrikupalka vastu võttes loobutakse olulistest hüvedest, mille vajadus kerkib eriti esile keerulistel aegadel. Ümbrikupalga saajad jäävad näiteks ilma haigushüvitisest, töötuskindlustusest ja võimalusest saada õiglast vanemahüvitist. Samuti annab korrektselt vormistatud töökoht ja ametlik palk seadusandliku kaitse tööandja vastu, kui peaks tekkima tööalane vaidlus.
Ümbrikupalk Eestis jätkuvalt suurim maksuprobleem, mille tõttu kaotas Eesti riik eelmisel aastal umbes 134 miljonit eurot maksuraha. Hinnanguliselt saab töötasu n-ö ümbrikus 8% töötajatest ja umbes 25% Eesti ettevõtetest maksab töötajatele osaliselt ümbrikupalka.
Lisamaterjalid:
- Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja küsitluse kokkuvõte
- Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring salaturust Eestis
- Pressikonverentsi slaidid
