Eesti hotellipidajate hinnangul suurendab valitsuse plaan tõsta majutusasutuste käibemaksu 5 protsendi võrra 14 protsendini väljarännet ja vähendab investeeringuid.

"Valimiste eel oli erakondadel suur debatt, kuidas leida lahendus, et tööealine elanikkond Eestist ei põgeneks. Kahjuks kõik senised otsused annavad sellele lisatõuke. Kui tõstetakse hüppeliselt hotellide käibemaksu ning alkoholi- ja kütuseaktsiisi, siis kaotame oma konkurentsivõime ja ka turistid," ütles Tallinna Viimsi Spa ja Saaremaa Grand Rose Spa Hotelli müügijuht Mario Sau.

"Ei pea olema suur majandusekspert, mõistmaks, et praeguse valitsuse otsuste tulemusel riigieelarve kahaneb, mitte ei kasva. Peale selle kannatavad kõige rohkem madalama palgaga töötajad ning väljaränne Eestist pigem kasvab," lisas Sau.

Tallinna Kalev Spa Hotel & Water Park hotelli direktori Piret Betlemi sõnul on juba praegu hotellidesse raske töötajaid leida. "Oleme püüdnud võimalusel järk-järgult tõsta töötajate palku, kuna töötajate leidmine on muutunud aina keerulisemaks ja hotellisektori palgad jäävad alla paljudele teiste sektorite palkadele. Seega leiavad teenindajad kergema ja tasuvama töökoha mujal, näiteks kaubanduses," ütles Betlem.

Tartu Dorpat hotelli juhataja Gea Puidaku sõnul on maksutõus ilmselt üleelatav, kuid samuti selle arvelt, et töötasusid tõsta ei saa.

"Kusjuures see otsus tehakse ajal, kui välisturistide osakaal on oluliselt väiksem ja kahaneva trendiga, seda nii Vene kui ka Soome sihtturu osas. Soovitaks tänasel valitsusel hakata koheselt välja töötama kriisiplaani," lisas Mario Sau.

Dorpati juhataja Gea Puidaku hinnangul on igasugune käibemaksu tõstmine majutussektorile liig. "Arvan, et praeguses olukorras, kus Venemaa turg on väga vaikseks jäänud ja ka teiste naabrite majanduskasvud pole kiita, on igasugune käibemaksu tõstmine sektorile liig," lisas Puidak.

Puidaku sõnul pole kirjutatud ega uuritud, milline on turistide vähenemise mõju laiemalt. "Taksod, muuseumid, suveniiride müüjad, käsitöölised ja paljud teised. Samas majutusteenus ei ole esmatarbevajadus ja kui hinnad tõusevad, jäetakse puhkused ära; välisturist vaatab kaugelt ja võrdleb hindu ning kui vaadata Euroopast või veelgi kaugemalt, siis pole vahet, kas tulla Tallinnasse või Riiga," ütles Puidak ja lisas, et ka Eesti siseturg on nii väike ja inimesed ei jää siis enam lihtsalt ööbima, sest igalt poolt jõuab ööseks koju.

Vene turist on kadunud ja lennuühendused endiselt kehvad, märgib Piret Betlem Kalev Spa hotellist. "Sellisel ajal maksutõusu kavandada on lubamatu ja lühinägelik otsus, millel on kurvad tagajärjed. Turismisihtkohana ei ole Eesti maailmas kuigi atraktiivne, näiteks Rootsi ja Norra turistide arv on jätkuvalt kahanenud ning soojamaa reiside hinnad on praegu soodsad," ütles Betlem.

Hotellipidajate sõnul mõjutab valitsuse maksuotsus edaspidi ka hotelli investeerimisplaane. "Turism on Eestis väga hooajaline, kõrghooaeg on lühike ja talveperioodil täituvused väga madalad; laenude teenindamine muutub väga kriitiliseks ja mõtted uutest projektidest tuleb edasi lükata. Meil jääb investeerimata kvalifitseeritud tööjõusse ja ruumidesse aastas umbes 100 000 eurot, mis on 100-toalise hotelli puhul väga-väga arvestatav summa," ütles Piret Betlem. "Oleme igal aastal vähemalt sama raha eest investeerinud numbritubade renoveerimisse, sest numbritoad väsivad kiiresti ja iga kümne aasta tagant tube ning muid teeninduspiirkondi uuendada on ülioluline," lisas Betlem.

Ka Gea Puidak Dorpatist usub, et Eesti hotellid ei paista tulevikus enam uuendamistega silma. "Me ei paista silma sellega, et end pidevalt uuendame, täiustame ja kaasaegsed oleme. Konkurentsivõime alaneb oluliselt," sõnab Puidak.

Pärnus AS-i Sanatoorium Tervis ja OÜ-d Tervise Paradiis haldav Tervis Spaa Grupi juhatuse liikme Jaan Ratniku sõnul elavad nende grupi ettevõtted maksutõusu lähemas perspektiivis üle, kuid siiski omab see negatiivset mõju ka nende tulevikku suunatud arendus- ja investeerimistegevusele. "Paraku ei oska väga täpselt prognoosida, millal ja millises ulatuses võivad hakata realiseeruma väheneva arendustegevuse mõjud meile – see sõltub ka teistest makromajanduslikest faktoritest," lisas Ratnik.

"Olen jätkuvalt veendunud, et selline maksumuudatus on vale ja ma ei saa enam võtta tõsiselt poliitikuid, kes räägivad Eestis stabiilsest majanduskeskkonnast. Kindlasti on majutussektoris endiselt palju ettevõtteid, kellele selline maksutõus võib saada saatuslikuks ka lühikeses perspektiivis või kes siis näiteks võivad taas libiseda "musta" arveldusse," märkis Ratnik.

Mario Sau hinnangul ei ole praegusel koalitsioonil aga julgust välja öelda, et enne valimisi antud lubadusi ei ole võimalik realiseerida, kuna majandusolukord on väga kiiresti muutunud. "Praegune olukord soosib tulevikus teisi või uusi erakondasid ning kindlasti ei saa koalitsiooni parteid järgmistel valimistel sellist mandaati. Ka kõige paadunumad koalitsiooniparteide valijad on distantseerumas oma lemmikparteidest; erakonnad peaksid aru saama, et võimu nimel söövad nad oma usalduskrediiti," ütles Sau.

Valitsus otsustas möödunud nädalal tõsta majutusasutuste käibemaksu 5 protsendipunkti võrra 14 protsendini alates 2017. aastast.