Möödunud aastal kogus maksu- ja tolliamet makse 5,94 miljardit eurot ehk 2,3 protsenti rohkem, kui riigieelarves aastaks oodatud. Võrreldes 2014. aastaga laekus makse 7,7 protsenti enam. 

Detsembris laekus makse 488,1 miljonit eurot ehk 1,3 protsenti vähem kui aasta varem.  

Sotsiaalmaksu kogus maksu- ja tolliamet aastaga 1 protsendi eelarves oodatust rohkem. Detsembris laekus sotsiaalmaksu võrreldes möödunud aastaga 6,2 protsenti enam, see oli aasta üks aeglasemaid kasve.  

Kuu deklareeritud palgafond kasvas novembris aasta varasemaga võrreldes 4,7 protsenti, kuid kasv aeglustus neljandat kuud järjest. Palgasaajate arv on vähenenud kolm kuud järjest, novembris oli palgasaajaid 0,4 protsenti vähem kui aasta varem.  

Tegevusalapõhistel andmetel vähenes hõivatud töökohtade arv neljandat kuud järjest, novembris 2 protsenti. Kuna palgasaajate arv kahanes aeglasemalt, tähendab see osalise tööajaga töö vähenemist. Hõivatud töökohtade arv on viimasel kolmel kuul langenud enim kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, finants- ja kindlustustegevuses, põllumajanduses, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, kinnisvaraalases tegevuses ning ehituses.  

Viimasel kolmel kuul kasvas palgafond kõige enam info ja side, majutuse ja toitlustuse ning avaliku halduse tegevusaladel. Kolme kuu kõige aeglasema palgafondi kasvuga on olnud kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala. Kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning ehituses palgaväljamaksed kokku kahanesid.  

Juriidilise isiku tulumaksu laekus 2015. aasta riigieelarves ette nähtust 32,4 protsenti rohkem. Hea laekumine finantssektori erakorralise dividendimakse tõttu võimaldas osa riigi finantstuludest ja tulumaksust suunata 2016. aastasse, mistõttu oli juriidilise isiku tulumaksu laekumine detsembris võrreldes eelmise aastaga 39,4 protsenti väiksem. 

Käibemaksu laekus eelmisel aastal kokku 1,86 miljardit eurot ning seda oli 9,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Eelmise aasta laekumist mõjutasid lisaks makromajanduslikele teguritele seadusemuudatused, mis andsid aastaga lisalaekumist kokku ligikaudu 100 miljonit eurot. Sellest hoolimata jäi eelmise aasta laekumine riigieelarves oodatule 0,4 protsenti alla ning seda peamiselt detsembrikuu väga tagasihoidliku laekumise tõttu, mis oli kõigest 0,8 protsenti aasta varasemast suurem.  

Riigile laekunud käibemaksu summat vähendas maksu- ja tolliameti tavapärasest oluliselt kiirem töö enammakstud käibemaksu tagastamisel ettevõtetele. Viimasel kolmel kuul on tagastused olnud tavapärasest suuremad, et tagastatav käibemaks kiiremini ettevõteteni jõuaks. 

Käibemaksu laekumist mõjutas makromajanduslikest teguritest kõige enam jaekaubandus, mis kasvas 11 kuuga nominaalselt 6,1 protsenti. Kasv oli ootuspärane.  

Aktsiisidest laekus 2015. aastal eelarves kavandatust rohkem kütuseaktsiisi 1,9 protsenti ja vähem alkoholi- ja tubakaaktsiisi, vastavalt 7,5 ja 0,8 protsenti. Samas suurenes kõikide aktsiiside laekumine võrreldes aasta varasemaga, millele oma panuse andsid maksumuudatused – alkoholiaktsiisi tõstmine, erimärgistatud kütuste kasutamise piiramine ja maagaasiaktsiisi tõstmine.  

Alkoholi deklareeritud kogused vähenesid eelmise aasta 11 kuuga 10,8 protsenti, mida on rohkem, kui rahandusministeerium 2015. aasta riigieelarvet tehes ja viimases suveprognoosis ootas. Koguste vähenemist põhjustab mitmete tegurite koosmõju.  

Sadamapiirkondade alkoholipoodide müügikäibed on jäänud pigem eelmise aasta tasemele, mis hinnatõusu valguses viitab müüdud alkohoolsete jookide koguste langusele ning turistide ostude vähenemisele. Salaturu suurenemise riskid on praeguses olukorras pigem väikesed, kuid laekumist mõjutab ka eestlaste piiriüleste ostude kasv. Tarbijate teadlikkust ja seeläbi ka alkoholi tarbimist mõjutavad muu hulgas alkoholivastased kampaaniad. Samuti on riskiks alkoholi asenduskaubad, eelkõige erinevad narkootikumid.