Kõnealuses juhtumis on Riigikohus täpsustanud ja selgitanud kolmanda isiku vastutusele võtmise ehk vastutusotsuse tegemise võimalusi. Kohtu seisukoha järgi saab kolmandat isikut (näiteks juhatuse liiget) võtta äriühingu maksuvõla eest vastutusele vaid enne äriühingu lõppemist ja äriregistrist kustutamist. Teiste sõnadega peab maksuhaldur tegema juhatuse liikme vastutusele võtmise otsuse enne äriühingu lõpetamist, vastasel korral on vastutusotsus õigusvastane. Maksuhaldur analüüsib Riigikohtu otsust ja teeb enda töökorralduses vastavad parandused.
Maksuvõla sissenõudmine vastutusotsusega on viimane abinõu ja ka ressursimahukas vahend. Selleni jõutakse siis, kui maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda muud moodi. Näiteks ei ole võimalik nõuet rahuldada täite-, likvideerimismenetluses, esitada tehingute tagasivõitmise hagi, arestida kolmandate isikute nõudeid, jne. Seaduse kohaselt saab vastutusotsuse koostada alles siis, kui on selgunud, et äriühingult ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Menetlust oluliselt mõjutavateks teguriteks on maksuhaldurist väljaspool olevad asjaolud, näiteks maksukohustuslase ja kolmandate isikute koostöövalmidus.
Maksuhaldur täpsustab, et konkreetses Riigikohtu lahendis viidatud erinevad kriminaal- ja tsiviilõiguslikud lahendid ei ole tehtud otseselt samas vaidlusküsimuses, vaid selle küsimusega seotud asjades. Teiste sõnadega ei ole Riigikohus enda varasemates otsustes lahendanud täpselt seda küsimust, kas kolmandat isikut on vastutusotsuse kaudu võimalik võtta vastutusele teise isiku maksuvõla eest ka pärast esmase maksukohustuslase (näiteks äriühingu) lõppemist. Seega on kõnealune Riigikohtu otsus esimene selles konkreetses probleemis. Maksuhaldur on alati lähtunud Riigikohtu otsusest, alates 2006. aastast kõik Maksu- ja Tolliameti poolt tehtud vastutusotsused loetud kohtute poolt õigeks.
Maksu- ja Tolliameti käesoleva aasta kolme kvartali keskmine võiduprotsent on üle 70. Samas rõhutame, et maksuhalduri jaoks ei ole kohtuvaidluste puhul tähtsaim väärtus mitte suur võitude arv, vaid see, et läbi kohtupraktika tekiks rohkem selgust ja oleks tagatud maksukohustuse ennustatavus.
Loe lisaks: IMG: Uus Riigikohtu lahend maksuasjas – vastutusotsus juhatuse liikmele
