Maksu- ja Tolliamet kinnitab, et maksuvõlgade sissenõudmisel reageeritakse võimalikult kiirelt ja professionaalselt ning sunnitoiminguid teostatakse järjepidevalt. Võla sissenõudmisel hinnatakse iga võlglast üksikjuhtumina ja lähenetakse maksuvõlglasele pigem jõuliselt kui leebelt, samas järgitakse kogu menetlusperioodi jooksul teeninduse head tava.
Maksuvõlgade audit käsitles sissenõudmist 2008. aastal, mil valmistati ette üleminekut uutele infosüsteemidele. Tänaseks on maksuhaldur tööprotsesse arendanud ja paljud auditis töö paremaks korraldamiseks toodud soovitused on juba rakendatud, mistõttu ei anna audit ülevaadet praegusest olukorrast.
Maksu- ja Tolliamet nõustub audiitorite hinnanguga, et eelmisel aastal esines võlgade sissenõudmisel ebatõhusust, mis tulenes eelkõige piisava infotehnilise toe puudumisest. Amet alustas ettevalmistust maksuvõlgade menetlemise tõhustamiseks juba 2007. aastal ja tänavu jaanuaris käivitus elektrooniline võlahaldus, mis võimaldab automatiseeritult teha standardseid toiminguid ning reaalajas jälgida võlgnike käitumist. Äsja käivitus isikupõhine riskihindamise süsteem ning töös on teisigi edasiarendusi, mis võlahaldust veelgi lihtsustavad.
Tegemist on MTA seni mahukaima ja kalleima arendusprojektiga, kus toimingute teostamine on viidud wordi/exceli keskkonnast elektroonilisse keskkonda.
Maksu- ja Tolliamet soovib juhtida tähelepanu, et läbiviidud audit ei võtnud maksuvõlgade analüüsimisel arvesse majandussituatsioonist tulenevaid põhjuseid. Samuti pööras MTA korduvalt tähelepanu metoodika valiku õigustatusele ning auditeerijad omalt poolt lubasid metoodikat kohendada, kuid seda ei tehtud.
Nimelt eeldasid Riigikontrolli auditeerijad maksuvõlgade analüüsimisel, et on olemas nn maksuvõla algpunkt ja lõpp-punkt, jättes arvesse võtmata, kui palju samal perioodil laekus. Näide: aasta algul oli võlasumma 100 000, kuue kuu pärast 400 000. Vahepealsel ajal tasuti makse 1000 000. Riigikontroll hindas sellise võla ebatõhusalt sissenõutuks. Maksu- ja Tolliamet nõustub, et ettevõttel on jätkuvalt maksuvõlg, kuid ei hinda oma tööd sellisel juhtumil ebatõhusaks.
Valim vähenes auditeerimise käigus 150 ettevõttelt 60-le, mis MTA hinnangul võib osutuda mittepiisavaks üldistavate järelduste tegemiseks.
Kuna võlglastest 82% moodustavad füüsilised isikud, kelle maksuvõlad on valdavalt väiksed (paljudel alla 100 krooni) on suur osa võlglastest masstoimingutega kaetud ja sissenõudjate töökoormus auditis toodust märksa väiksem. Statistilise jagamise teel saadud 3000-8000 võlglase asemel jälgib üks sissenõudja oluliselt väiksemat võlglaste hulka ning teeb kuus keskmiselt 500 menetlustoimingut. Oluline on märkida, et kaadrivoolavust hinnati 2007. aasta andmete alusel ja täna ei ole alust suurest voolavusest rääkida.
Maksuvõlgade kasv on majanduskriisiga kaasnev paratamatu nähtus: kui tekivad tõsised makseraskused, jäädakse võlgu ka riigile. Väga oluline on, et riigi ja maksumaksja vahel säiliks usaldus. Kindlasti on parem aus võlg ja maksumaksja, kes läbi ajatamise püüab oma kohustusi täita, kui ettevõtete suundumine varimajandusse või massiline pankrotistumine, mis toob kaasa tööpuuduse suurenemise ja maksumaksjate hulga vähenemise. Amet tunnistab, et tasakaalu hoidmine ettevõtluse jätkusuutlikkuse toetamise ja sunnimeetmete rakendamise/karistamise vahel ongi ehk täna suurim väljakutse.
