Eesti kaubandus-tööstuskoja hinnangul ei ole mõistlik muuta maksuandmete avaldamise sagedust ühelt korralt kvartalis ühele korrale kuus, kuid keskmise palga valdkonniti avalikustamine loob avatust.
Muudatusega tõuseks nii maksuhalduri kui ka ettevõtjate halduskoormus ja maksuandmed hakkaksid kajastama mitteolulisi igakuiseid kõikumisi. Kuigi ettevõtjad näevad, et andmete sagedane avaldamine võib omada osalist positiivset mõju näiteks õiglasele ja ausale konkurentsile, sisaldavad avalikustatavad andmed enamasti ärisaladust ja detailne info võib anda ära konkurentsieelise.
Lisaks ei ole selliseid andmeid võimalik saada mujal Euroopas ega maailmas, mis võib omakorda anda veelgi suurema eelise turule sisenevale välismaisele ettevõttele. Seoses sellega puudub ettevõtjatel ettepaneku vastu laiapõhjaline toetus.
Töötajate arvu avalikustamise korda ei ole vaja muuta
Ettepanekus tuuakse välja, et MTA võiks avaldada töötajate arvu töölepingu alusel väljamakseid saanud isikute arvu alusel, mitte kvartali viimase päeva seisuga. Koda leiab, et selline muutus näitaks täpsemat töötajate arvu, kuid ei kajastaks õigesti näiteks töötajate keskmist palka juhul, kui töötaja on tööl osalise tööajaga. Lisaks leiavad paljud ettevõtjad, et muutuse korral tuleks avalikustada ka võlaõiguslike lepingute alusel töötavate isikute arv või siis töötamise registris registreeritud töötajate arv.
Koja hinnangul ei ole mõistlik muuta töötajate arvu avalikustamise põhimõtteid, sest sellega ei vähene risk, et avalikustatud töötajate arvu alusel leitud keskmine palk ei anna õiget tulemust. Kuna soovitud muudatuste eesmärk ei ole keskmise palga arvutamine, siis ei näe koda vajadust muuta praegust olukorda.
Keskmise palga avalikustamine valdkonniti loob avatust
Paljud ettevõtjad leiavad, et keskmiste palkade avalikustamine lisab tööturule avatust ning võib vähendada osaliselt ümbrikupalkade maksjaid. Samas võib avalikuks muutuda ka ametikohtade töötasu, millel töötab ettevõttes ainult üks inimene. Ohustades nii võimalikke ärisaladusi.
Koda leiab, et ametikohapõhise keskmise palga avalikustamine võiks toimuda valdkonna ja piirkonna lõikes. Sellise lähenemisega ei kahjustataks ühegi konkreetse ettevõtja ärisaladust, aga samas võimaldatakse suurem avatus.
Teel parema maksukultuuri suunas
Ettevõtjad leiavad, et MTA-l võiks olla piiratud ulatuses õigus avalikustada infot rikkumise tuvastamisega lõppenud maksumenetluste kohta, kuid andmed ei tohiks sisaldada ärisaladust ning andmete päringu esitajal peaks olema õigustatud huvi andmete vastu, et vältida andmete valesti tõlgendamist. Samuti ei peaks avaldama infot juhul, kui ettevõtja on vabatahtlikult korrigeerinud maksumenetluses tuvastatud vead, toetades nii parema maksukultuuri arengut.
Töötamise registriga seotud rikkumiste puhul, kui ettevõtja ei ole töötajat sisestanud töötamise registrisse ja ei ole maksnud tema pealt tööjõu makse, võiks MTA-l olla õigus avalikustada selle ettevõtte info. Kui ettevõte on unustanud töötaja sisestada töötamise registrisse, aga on maksnud vajalikud maksud, siis ei peeta avalikustamist vajalikuks.
Tutvuge kaubandus-tööstuskoja arvamuse siin.
