Palgafondi kasv aeglustus aprillis viie protsendi lähedale (vt joonis 1) ja oli eelmise aasta keskmisest üle kahe korra aeglasem, mis oli ootuspärane. See mõjutas tööjõumaksude laekumist – sotsiaalmaksu tasumise kasv aprillis oli aasta aeglaseim ulatudes viie ja poole protsendini. Töökohtade arv oli väikses languses, sektoriti oli langus sügavaim jätkuvalt tööstuses ja ehituses, mis on majanduslangusest enim mõjutatud olnud. Nendes sektorites pöördus ka palgafond aprillis langusesse, mis tulenes sellest, et erinevalt eelmisest aastast ei makstud sel aastal aprillis preemiaid.

Joonis 1: Palgafondi kasv %, võrreldes eelmise aastaga

Füüsilise isiku tulumaksu laekus riigieelarvesse aprillis pea sama palju kui aasta varem. Sel aastal tagastati aprillis tulumaksu viis miljonit eurot rohkem, nelja kuuga on tagastatud 14 miljonit enam. Kohalike omavalitsuste osa laekumine kasvas ligi 10 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Sotsiaalmaksust oluliselt kiirema kasvu põhjuseks on 2,5 protsendilise määraga tulumaks pensionitulult, mis mõjutab füüsilise isiku tulumaksu jagunemist riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahel alates veebruarist.

Juriidilise isiku tulumaks kasvas aprillis üle kahe korra ja vedas maksulaekumist ka mahuliselt, kasvades 50 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks oli pankade jaotatud kasumilt laekunud tulumaks ligi 47 miljoni euro ulatuses. Tegevusaladest oli eeltoodud põhjusel suurim kasv finants- ja kindlustussektoris, millele järgnesid hulgi‑ ja jaekaubandus ning kinnisvara. Nelja kuuga on juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvanud üle 40 protsendi, see võib osaliselt olla tingitud järgmise aasta maksumäära tõusust ja regulaarselt jaotatud kasumi madalama maksumäära kaotamisest, mistõttu ettevõtted jaotavad sel aastal rohkem kasumit.

Käibemaksu tasumise kasv aprillis kiirenes märtsikuuga võrreldes oluliselt nõrgenenud võrdlustaseme ning standardmäära tõusu toel. Selle ja edasiste kuude käibemaksu tasumise tempo on mõjutatud 2023. aasta käibemaksu nõrgast võrdlustasemest. Aasta algusest kehtima hakanud 22 protsendiline käibemaksu standardmäär toob tänavu keskmiselt 19 miljonit eurot lisatulu kuus, mis moodustas aprilli käibemaksu kasvust üle poole. Tarbija endiselt madalat kindlustunnet näitas ka aprillikuu müügimahu langus jaekaubanduses. Samas on tarbimise languse kõrval säästud jätkuvalt suurenemas, sealjuures kiirenes majapidamiste hoiuste kasv ka aprillis. Ostujõud on küll taastumise kursil – palgakasv ületas aprillis hinnatõusu üle kahe korra, kuid tarbimisvõimet piirab kõrge euribor. Majandusaktiivsus on veel madal ning ettevõtete kindlustunne paraneb visalt. Ehkki vastupidiselt eelmisele kuule vähendasid ettevõtted käibemaksuvõlga ning samuti vähenes võlgnike arv. Tegevusaladest vedas käibemaksu tasumise tõusu aprillis avalik haldus ja riigikaitse ning liigitamata masinate ja seadmete tootmine.

Aktsiiside tasumist aprillis kergitas enne diislikütuse aktsiisimäära tõusu toimunud varude soetamine. Kütuseaktsiisi tasumine oli aprillis suures kasvus tulenevalt diislikütuse deklareerimise 70 protsendisest suurenemisest. Tavapäratult suure kasvu taga on aga väga tavapärane käitumine vahetult enne aktsiisimäära tõusu, mis puudutas vaid diislikütust. Varude maht oli veidi üle poole kuu keskmisest kogusest, mille realiseerimine leiab suuremas osas aset juba soetamisele järgneval kuul. Lisaks deklareerimistele viitas lähenevale aktsiisimäära tõusule ka diislikütuse jae- ja hulgimüügi keskmisest kiirem kasv aprillis. Tubakaaktsiisi tasumine pöördus aprillis langusesse. Seni eelmise aasta taset hoidnud sigarettide deklareerimine vähenes aprillis oluliselt. Samas on aprillis deklareeritud selle aasta kõige suurem kogus sigarette ning kuude vaheline dünaamika on tavapärane. Suurt langust selgitab osalt ka eelmise aasta kõrge võrdlustase. Alternatiivsete tubakatoodete kasvud olid aprillis kõrged ning kasvule pöördus ka tubakavedelike deklareerimine võrreldes eelmise aastaga.