Möödunud aastal koguti makse 5,1 miljardit eurot ehk 101,5 protsenti eelarvest, laekumisest 71 protsenti moodustas sotsiaalmaks ja käibemaks. Maksutulu kasv oli 2013. aastal 6,9 protsenti, seejuures detsembris 10,4 protsenti.
Eelarves oodatuga võrreldes laekus kõige paremini juriidilise isiku tulumaksu – 326,6 miljonit eurot ehk 139,6 protsenti eelarves kavandatust. Tagasihoidlikuks jäi tollimaksu ning kütuseaktsiisi laekumine, vastavalt 87,1 ja 92 protsenti planeeritust.
Arvestades jaekaubanduse müügitrende, oleks käibemaksu laekumine möödunud aastal võinud olla suurem. Aastane laekumise kasv ulatus vaid 3,8 protsendini. Üks oodatust väiksema laekumise põhjustaja on ilmselt levinumad käibemaksupettused, mille takistamiseks on rahandusministeerium ja maksuamet esitanud mitmeid muudatusettepanekuid.
Sotsiaalmaksu laekumise kasv samas vastas ligikaudu keskmise palga ja hõive kasvule ning ulatus aasta kokkuvõttes 7,2 protsendini. Kui palga väljamaksed kasvasid kõigis suuremates sektorites, siis töötajate arv vähenes tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide järgi ehituse ja hariduse valdkonnas.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 29,4 protsenti. Laekumisest moodustas 81,1 protsenti tulumaks dividendidelt, millest riigiosalusega ettevõtete osakaal oli 11,6 protsenti. Kui riigiosalusega ettevõtete tulumaks dividendidelt vähenes aastaga 15,6 protsenti, siis erasektori panus kasvas samal ajal pea 46 protsenti. Tulumaks erisoodustustelt moodustas 7,1 protsenti kogulaekumisest. Erasektori dividendide tugeva kasvu põhjus oli muuhulgas ilmselt ettevõtjate kindluse kasv ja aastatega kogunenud jaotamata kasum, kuid osaliselt võib põhjus olla ka investeerimisvajaduse vähenemine. Väga suur osakaal oli nendel ettevõtetel, kes maksid dividende esmakordselt viimase viie aasta jooksul.
Aktsiisilaekumised jäid eelarve ootustele alla kütuseaktsiisi tõttu. Kütuseaktsiisi laekumine vähenes 2012. aastaga võrreldes 1,6 protsenti. Deklareeritud bensiini kogused on vähenenud juba aastaid ning tegemist on seega pikaajalise trendiga, mis jätkub tõenäoliselt ka tulevikus. Seda soodustavad ökonoomsemad sõidukid ning autopargi struktuuri muutus diiselmootoriga autode kasuks. Samas vähenes möödunud aastal veidi ka diisli deklareerimine, kuid see jäi alla ühe protsendi.
Tubakaaktsiisi laekumine ületas 5 miljoni euroga eelarves planeeritut ning alkoholiaktsiisi laekus täpselt eelarves oodatud mahus ehk 7 protsenti rohkem kui 2012. aastal. Laekumisi mõjutas positiivselt aktsiisimäärade tõus, kuid lisaks kasvasid ka deklareeritud kogused – kange alkoholi ja õlle puhul vastavalt 2,4 ja 2,6 protsenti. Alkoholile sarnane trend on olnud ka tubakatoodetega, mis viitab sellele, et mõistliku suurusega aktsiisitõusud ei too tingimata kaasa aktsiisikaupade legaalse tarbimise vähenemist ja olulisi salaturu riske.
