Maksu- ja tolliamet tuletab meelde, et erinevate skeemide, likvidaatorite või variisikute kasutamine ei vabasta ettevõtte tegelikku juhti maksuvõla tasumisest.

2019. aasta jaanuaris jõustus maksukorralduse seaduse muudatus, millega sai maksuhaldur täiendavaid võimalusi, et nõuda maksuvõlg sisse ettevõtte juhilt, kes on riigile tahtlikult maksukahju tekitanud. Kohtupraktika on nüüdseks näidanud, et tankistide, likvidaatorite või variettevõtete kasutamine ei päästa ettevõtte tegelikku juhti tema põhjustatud maksuvõlgade tasumisest. Selle asemel tuleb maksudest kõrvale hiilijal arvestada ka lisanduva kopsaka intressisummaga.

Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna valdkonnajuhi Revo Krause sõnul tegeleb maksu- ja tolliameti erimenetluse valdkond aastas ligi saja sellise isikuga, kes on proovinud ettevõtte maksuvõlgade tasumisest kõrvale hoiduda. “Sellel aastal oleme kohtus võitnud 86,4% vastutusmenetluse vaidlustest, millega on jõusse jäänud kogusumma 3,2 miljonit eurot. Seega on oluline teadvustada, et avalikkuses levivad arusaamad erinevate skeemide edukast kasutamisest on valed,” ütles ta.

Majanduslikult keerulistel aegadel võivad sageli ettevõtetel tekkida raskused kohustuste täitmisega, kuid maksuvõlgade tasumisest hoidumine erinevate skeemidega toob kaasa vaid intressisumma kasvu. “Soovitame raskustes ettevõtetel pöörduda maksuhalduri poole ning leida koos maksuhalduriga lahendus võlgade tasumiseks. Näiteks on võimalik taotleda maksuvõlgade ajatamist ning saada intressilt soodustust,” ütles Krause.

2019. aasta seadusemuudatus oli oluline samm maksuvõla sissenõudmise tõhustamiseks ning järgmine samm võiks Krause sõnul olla äriregistri andmete ja järelevalve parandamine, millega saaks takistada pahatahtlikke ettevõtjaid, piirates näiteks nende võimalusi järjest uute maksuvõlgades äriühingute loomiseks.