Märtsis tasuti maksu- ja tolliametile 472,7 miljonit eurot makse ehk 6,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Kolme kuu kokkuvõttes on maksutulu võrreldes eelmise aastaga 3,1 protsenti suurem ning riigieelarvega aastaks planeeritust on täidetud 21,8 protsenti.
Käibemaksu tasuti märtsis 166,7 miljonit eurot ning seda oli 9,6 protsenti enam kui möödunud aastal. Maksustatavad käibed kasvasid peamistes tegevusvaldkondades võrreldes eelmise aastaga samuti 9,6 protsenti.
Käibemaksu tasumine on esimese kolme kuuga kasvanud enim kinnisvaraalases tegevuses ning mootorsõidukite müügis, vastavalt 15,2 ja 13,8 protsenti. Kinnisvaras on kasvule kaasa aidanud korteriomandite ja kinnisasjade ostu-müügitehingute suurenemine ning hinnatõus. Mootorsõidukite müügi kasvu toetab endiselt aktiivne turg.
Aktsiise tasuti veebruaris 51,5 miljonit eurot, mida on 11 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Aktsiiside tasumist mõjutab oluliselt tänavu veebruaris toimunud kütuse- ja alkoholiaktsiisi määrade tõus ning sellele eelnenud varumine. Alkoholi- ja kütuseaktsiisi tasumine on langenud võrreldes aastataguse ajaga, seejuures enim vähenes kütuseaktsiisi tasumine – 22,6 protsenti. Märtsis toimunud alkoholi- ja kütuseaktsiisi toodete koguste langus oli ootuspärane seoses varude tarbimisega ning tavapärast tasumise taset on oodata sügisel. Tubakaaktsiisi on tasutud märtsis võrreldes eelmise aastaga 7,3 protsenti enam.
Sotsiaalmaksu tasuti märtsis 6,6 protsenti enam kui aasta varem, sealjuures on tasumise kasv aasta esimestel kuudel olnud kiirem kui möödunud aastal keskmiselt. Märtsis ulatus 7 protsendini deklareeritud palgafondi kasv, mis arvestab lisaks palgatulule ka juhatuse liikme tasude ning muude lepinguliste tasudega. Töötajate arv kasvas 1,1 protsenti ja keskmine töötasu 5,9 protsenti.
Tegevusalapõhistel andmetel, arvestades ka juhatuse liikmeid ja muid lepingulisi töökohti, kasvas hõivatud töökohtade arv veebruaris 1,1 protsenti. Viimase kolme kuu jooksul on kõige kiiremini töökohti lisandunud info ja side ning haldus- ja abitegevuste sektorites, vastavalt 6,1 ja 5,9 protsenti.
Viimase kvartali palgafond on enim kasvanud energeetika sektoris – 13,6 protsenti. Kiire kasvuga on ka info ja side, haldus- ja abitegevused ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, vastavalt 12,8 protsenti, 12,5 protsenti ja 10,8 protsenti. Põllumajanduse tegevusalal on väljamaksete langus asendunud aeglase, 2,7-protsendise kasvuga.
Füüsilise isiku tulumaksu tulu oli märtsis 13,6 miljonit eurot suuremad kui eelmisel aastal, kuna enamik tulumaksutagastusi tehti juba veebruaris. Maksu- ja tolliamet tagastas veebruaris tulumaksu 17,4 miljoni euro jagu kiiremini võrreldes eelmise aastaga. Tagastamisele kuulub esialgsetel andmetel kokku 96,8 miljonit eurot ja juurde määrati 29,5 miljonit eurot, mis on mullusega samas suurusjärgus.
Märtsi lõpuks oli valitsussektori eelarve positsioon puudujäägis 0,45 protsendiga SKPst ehk 99 miljonit eurot. Eelarve puudujääk on aasta alguses tavapärane ja seotud muuhulgas tulumaksutagastustega. Valitsussektori puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus kolme kuuga 128 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 18 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli märtsi lõpuks 47 miljoni euroga ülejäägis. Võrreldes möödunud aasta kolme esimese kuuga oli sel aastal eelarvedefitsiit 31 miljoni võrra suurem tingituna keskvalitsuse sektorist.
Tänavu aastast alates on riigieelarve tekkepõhine, mistõttu oleme andnud ülevaate tekkepõhisest maksutasumistest. Tekkepõhised andmed ei ole otseselt võrreldavad varasemate aastate kassapõhiste laekumisandmetega.
Slaidiesitlus täpsema ülevaatega maksude tasumisest on kättesaadav rahandusministeeriumi koduleheküljel ja vaadatav Slideshare’i keskkonnas.
