Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on tekkinud teises kvartalis ebatavaline olukord, kus Eesti äriühingutele tagastatakse summeerituna laene.

“2021. aasta teise kvartali INF14 deklaratsioonidel kajastatud andmed erinevad oluliselt varasematest deklaratsioonidest,” ütles MTA kapitali töögrupi juhtiv maksuaudiitor Madis Laas BNS-ile.

“Kui siiani ei ole Eesti äriühingud kordagi olnud positsioonis, kus summeerituna neile laene tagastatakse, siis 2021. aasta teises kvartalis on viimaste andmete kohaselt olukord, kus summeerituna on Eesti ettevõttele tagastatud 263 miljoni euro ulatuses varem nende poolt välja laenatud raha,” märkis Laas.

Laasi sõnul mõjutavad seda numbrit oluliselt üksikud suured ettevõtted, mistõttu nende kõrvale jätmisel näeb, et väiksemad ettevõtted on tegelikkuses andnud laene 60 miljoni euro ulatuses.

“Muus osas jätkus sama trend, mis varasemalt, kus deklaratsioone esitavad järjest väiksem arv ettevõtteid. 2021. aasta teises kvartalis deklareeris laenu andmist kokku 117 ettevõtet 501 miljoni euro ulatuses ja antud laenude tagastamist 82 ettevõtet 764 miljoni euro ulatuses.” lisas Laas.

“Samas jättes kõrvale üksikud suured tehingud näeme, et kokku deklareeriti laenu andmist 138 miljoni euro ulatuses ja laenu tagastamist 78 miljoni euro ulatuses,” märkis maksuaudiitor.

Riigikogu võttis 2017. aasta juunis vastu tulumaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused, millega muuhulgas täpsustati varjatud kasumieraldiste maksustamise korda.

Seadusele lisatud maksudest kõrvalehoidumise säte täpsustab, et maksu- ja tolliamet võib maksustada tulumaksuga aktsionärile, osanikule või liikmele antud laenu, kui tehingu asjaolud viitavad, et oma olemuselt on tegemist kasumieraldisega.

Kui emaettevõtjale või sõsarettevõtjale antud laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, lasub maksumaksjal maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võime ja kavatsuse tõendamise kohustus. Seaduse kontsernisiseseid laene puudutav säte jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril.