Jaanuari alguses kehtima hakanud kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muudatused võimaldavad kohtutäituril arestida kuni 20% võlgniku sissetulekust ka siis, kui see on väiksem palga alammäärast.

Sellist võimalust saab täitur rakendada, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, märgib kohtutäitur Risto Sepp kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja veebilehel.

Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Säte võimaldab asuda nõuete sissenõudmisele ka juhtudel, kus võlgnik teenib ametlikult miinimummääras töötasu ja seetõttu oli nõude täitmine sisuliselt seiskunud.

Meeldetuletuseks toob Sepp välja, millised muudatused eelnimetatud seadustes jaanuari algusest jõustusid.

• Kohtutäitur sai õiguse osutada ametiteenust lepitajana vastavalt lepitusseadusele.
• Samuti anti kohtutäiturile juriidilise fakti tuvastamise õigus. Taoline teenus osutub vajalikuks mitmesuguste vaidluste lahendamisel ja tõendite kogumisel näiteks omandialastes, ühiselu või muudes küsimustes.
• Kohtutäiturite ja pankrotihalduri koja juurde luuakse uue organina vahekohus. Koja vahekohus hakkab menetlema rahalisi nõudeid poolte kokkuleppel.

Ilmsesti sagenevate küsimustega veebruarikuu töötasu väljamaksmise eel ning selle järel tuletab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda meelde ka võimalust asjaga tegeleva kohtutäituriga konsulteerida.