Õiguskantsler Indrek Teder kirjutab Äripäevas, et ei pea otstarbekaks käibemaksuvaidluses riigikohtusse pöörduda ning loeb menetluse käibemaksuvaidluses lõpetatuks.
"Käibemaksuvaidluses püstitatud õiguslik eesmärk on saavutatud. Nimelt annab riigikogu poolt teisipäeval vastu võetud rakendusseadus lootust, et põhiseadusest tulenev mõistliku aja põhimõtte nõue on seadusandjale pärale jõudnud ja seadusandja tõstab põhiseaduse päevapoliitikast kõrgemale," kirjutab õiguskantsler.
Tederi sõnul ei nõustunud riigikogu tema ettepanekuga tunnistada kiirest käibemaksutõusust tekkinud põhiseadusvastast olukorda ning heastada ettevõtjatele sellest tulenevad tagajärjed.
"Küll aga mööndi, et tehtud sai viga. Nüüdseks on seadusandja väljendanud tahet tehtud viga parandada. Loomulikult on vastuvõetud rakendusseadus kui vigade parandus ikkagi tagantjärele tarkus, kuid annab siiski võimaluse tehtut korrigeerida," kirjutab ta.
Õiguskantsleri sõnul ei saa maksutõusu rakendussätteid vaadelda endise olukorra ennistamisena, mis oleks reaalsuses ka võimatu. Küll aga saab seda seadust käsitleda otsese põhiseadusvastasuse kõrvaldajana: see leevendab suure osa ettevõtjate poolt väljatoodud probleeme.
Teder märkis, et nii riigikogu opositsioon kui ka koalitsioon käitusid konstruktiivselt selles osas, et opositsioon suutis kohe võtta initsiatiivi ja algatada erakorralise istungijärgu kokkukutsumise, koalitsioon aga esitada vigade paranduse vajadust tunnistava seaduseelnõu, mis ka mõistliku aja jooksul vastu võeti.
"Oluline on, et rakendusseaduse menetlemisel küsiti arvamusi ka ettevõtlusorganisatsioonidelt ja ekspertidelt ning nendega arvestati. On hea tõdeda, et rakendusseaduse menetlemisel järgis seadusandja hea õigusloome tava põhitõdesid."
Küll aga jäi Tederi hinnangul kummaliseks ja heade tavade seisukohalt küsitavaks seik, et vormiliselt eitati õiguskantsleri ettepanekut, kuigi sisuliselt seda aktsepteeriti ja asuti tegutsema. Parlamendi selline käitumine pole tema sõnul aga praegu alus riigikohtusse pöördumiseks.
Käibemaksumäär tõusis Eestis 18 protsendilt 20 protsendile juuli algusest. Riigikogu võttis vastava seadusemuudatuse vastu 18. juunil.
