Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmetel oli mai lõpu seisuga 10 protsenti Eesti kange alkoholi turust Lätti siirdunud ning prognoosi kohaselt soetavad Eesti ostjad aasta lõpuks 20 protsenti kangest alkoholist Läti piiril asuvatest kauplustest. Eesti riigile jääb tänavu piirikaubanduse mõjul laekumata 15-20 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu alkoholilt, mis müügihetkeks Lätti viiakse, kuid tegelikult Eestisse tagasi tuuakse.
"Läti piirikaubandus on praeguseks Eestile tõsine maksuprobleem. Lätist alkoholi soetamine annab aktsiiside erinevuse tõttu ostjatele kõva kokkuhoiu, mistõttu alkoholi piirikaubandus on kevade jooksul kiiresti hoogustunud. Seni toimus alkoholi piirikaubandus valdavalt Valka suunal, kuid mais lisandus spetsialiseeritud alkoholipood ka Pärnu suunal Iklas, mõjutades juba sellel suvel oluliselt Pärnumaa kaubandust. Uue trendina teevad Soome turistid oma alkoholioste üha enam Tallinna sadamaala asemel Lätist ning suvise turismihooaja saabudes mahud aina suurenevad," ütles Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil.
"Eestil on aeg mõtlematult tehtud aktsiisitõusud tagasi pöörata ja uued planeeritud tõusud peatada, sest kui inimesed harjuvad Läti odavat kaupa soetama, siis loob see püsivad salakaubanduse ahelad pikkadeks aastateks. Kauba vahendajad on juba tekkinud, ka rahvusvaheliselt – Soomest käib Valka alkoholikauplustest vahendusvedusid tegemas 20 bussi nädalas. Kõrged hinnad on hoogustanud ka salaturgu, kus viina müük kasvas 2015. aastal 20 protsenti, seni oli salakaubandus aastaid pidevas languses. Illegaalse kaubanduse tõttu kannatavad nii Eesti kaupmehed, tootjad kui ka riik. Aktsiiside tõusust on võitnud vaid Läti ja hangeldajad, kahjud jäävad Eesti kanda," selgitas Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil.
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmed tuginevad liidu liikmete tänavuse viie kuu müükidele Eesti-Läti piirialade spetsialiseeritud alkoholikauplustesse ja Eesti Pandipakendi andmestikule ning võtavad arvesse liidu liikmesettevõtetele esitatud tellimusi ja müügiprognoose käesolevaks aastaks. Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu liikmed müüvad kokku ligi 70% Eesti kangest alkoholist ja veinidest ning pandipakendisüsteem omab ülevaadet Eestisse tagasi jõudvast panditaarast.
"Eesti alkoholiaktsiisi poliitika ei ole suutnud täita ei majanduslikke ega tervisealaseid eesmärke. Aktsiiside järsud tõusud ei ole vähendanud alkoholi liigtarvitamist ega mõjutanud tervisenäitajaid. Vähenenud on tarbimine nende elanikkonna rühmade seas, kus joodi ka enne vähe ja probleemtarbijateni jõutud ei ole. Majanduslikus plaanis on kange alkoholi maksulagi ammu käes – mida enam riik aktsiise tõstab, seda vähem raha saab, sest inimesed ostavad alkoholi Lätist või salaturul," selgitas Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil.
Kange alkoholi maksulagi jõudis kätte juba 2015. aastal, mil kange alkoholi aktsiisi 15% tõusu mõjul riigi eelarvelaekumine hoopis 5% vähenes. Sellegipoolest järgnes 2016. aasta veebruaris veel üks 15% alkoholiaktsiisi tõus ja riik plaanib järgmisel neljal aastal täiendavat iga-aastast 10% aktsiisi tõusu. Enim puudutavad alkoholiaktsiisi tõusud kange alkoholi sektorit, mille aktsiisid sama mahuprotsendi pealt on 2,6 korda kõrgemad kui näiteks õllel, mille jaoks aktsiisitõusu mõjud on piirdunud paari sendi lisandumisega pudeli hinnale.
Alkoholitootjate ja maaletoojate liit ühendab Eesti juhtivaid alkoholifirmasid. Liitu kuulub üheksa ettevõtet: AS Liviko, AS Prike, Dunkri Kaubanduse AS, Altia Eesti AS, Pernod Ricard Estonia OÜ, Tridens AS, OÜ Estonian Spirit, AS Remedia ja Amber Distribution OÜ.
