Riigikogu võttis kolmapäeval (07.04.2010) vastu palju vaidlusi tekitanud seaduse, mis tõstab pensioniea 2026. aastaks 65 eluaastani.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 ning selle vastu oli 40 riigikogu liiget.
Pensioniea tõstmise vastu on olnud Keskerakond, Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kelle hinnangul vajab selline muudatus senisest põhjalikumat arutelu. Keskerakond on kogunud pensioniea tõusu vastu ka juba üle 13 000 allkirja, mis annab neile fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul võimaluse taastada senine pensioniiga pärast 2011. aasta riigikogu valimisi.
Eelnõu läbis parlamendis teise lugemise üle-eelmise nädala kolmapäeva õhtul pärast üle ööpäeva kestnud arutelu, kus opositsioon võttis muudatusettepanekute hääletamise eel vaheaegu.
Seaduse jõustudes hakkab pensioniiga tõusma pärast meeste ja naiste pensioniea võrdsustumist 2017. aastal kolme kuu kaupa aastas ning jõuab aastaks 2026 65-ni. Praegu on meeste pensioniiga Eestis 63 aastat, naistel tõuseb see seniselt 60,5 aastalt 63-ni aastaks 2016.
Seega satuvad üleminekuperioodi praegu 50-56-aastased inimesed, kes jõuavad pensioniikka aastatel 2017-2026. Nende pensioniiga jääb 63 ja 65 aasta vahele sõltuvalt sünniaastast. Üle 56-aastased inimesed lähevad pensionile kehtiva korra alusel ning kuni 50-aastased inimesed juba 65-aastaselt.
Ühtlasi paneb seadus valitsusele kohustuse koostada 2019. aastaks analüüs pensioniea tõusu mõjust pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitada vajadusel riigikogule ettepanek pensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestamiseks.
Valitsus põhjendas pensioniea tõstmist vajadusega kindlustada pensionide adekvaatne tase ja süsteemi jätkusuutlikkus ning leevendada tööturul aktiivse elanikkonna vähenemisega kaasnevat tööjõupuudust.
Muudatuse autorite sõnul väheneb tööealiste inimeste arv 50 aasta jooksul 31 protsenti ehk 284 000 inimese võrra, samal ajal suureneb kiiresti üle 65-aastaste inimeste osakaal rahvastikust. "Niisiis täna on Eestis iga vähemalt 65-aastase kohta neli tööealist inimest. Aastaks 2030 kahaneb see kolme inimeseni ja 50 aasta perspektiivis maksab ühe inimese pensioni ainult 1,8 tööealist inimest," märkisid nad.
Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra võimaldaks nende sõnul maksta pärast 2026. aastat 5-10 protsenti suuremat keskmist vanaduspensioni ning tooks ühtlasi juurde 15.000-20.000 töötavat inimest. "Eelarvele tähendaks pensioniea tõstmine tasakaalu paranemist maksimaalselt circa 0,6 protsenti SKP-st, mis tähendab hinnanguliselt 2-3 miljardit aastas," lisasid muudatuse autorid seletuskirjas.
