Riigikogu võttis täna vastu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muudatused, millega lisatakse makseteenuste hulka mitmed uued teenused ja karmistatakse nõudeid senistele teenustele, et tagada nende jätkuv turvalisus. Muu hulgas piiratakse muudatustega paroolikaartide kasutamist.
"Eestis kasutatakse täna valdavalt veel pankade poolt pakutavaid traditsioonilisi makseteenuseid, samas on makseteenuste turg kiirelt arenemas ja turule on toodud mitmeid innovaatilisi teenuseid," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. "Nii uute teenuste reguleerimiseks kui seniste turvalisuse tagamiseks oli tarvis viia vastavad muudatused sisse ka meie seadustesse," lisas minister.
Tarbijatele tekib kahe uue makseteenuse näol juurde võimalusi internetis oma ostude eest tasumiseks ja oma finantsseisu jälgimiseks. Makse algatamise teenus võimaldab netipoes ostude tasuda ka siis, kui inimesel puudub krediitkaardiga maksmise või pangalingi kasutamise võimalus. Teenus võimaldab makseasutuse kaudu algatada ülekande ja informeerida kaupmeest maksetehingu toimumisest. Kontoteabe teenusega saab klient mugavalt koondinfot oma finantsseisu kohta erinevatest pankadest.
Interneti kaudu tehtavate maksete puhul on aasta-aastalt muutunud tõsiseks väljakutseks kliendi tuvastamine, et vältida pettusi ja konfidentsiaalse info vargust. Makseteenused on turvalised ka täna, kuid uue regulatsiooniga pööratakse senisest enam tähelepanu ka võimalike turvariskide ennetamisele.
Tulevikus peavad makseteenuse pakkujad rakendama kliendi tuvastamisel niinimetatud tugeva autentimise nõudeid. Eestis võimaldavad seda näiteks ID-kaart, mobiil-ID, samuti erinevad rakendused ja paroolikalkulaatorid.
Maksetega seotud turvariskide maandamiseks piiratakse seniste paroolikaartide kasutust, sest need on hõlpsasti kopeeritavad. Piirangud laienevad ka nendele internetimaksetele, mille puhul ainsa turvaelemendina kasutatakse pangakaardile trükitud numbrikombinatsiooni.
Kõnealused turvanõuded jõustuvad täies ulatuses orienteeruvalt 2019. aasta keskel. Täpne kuupäev sõltub sellest, millal EL Komisjon võtab vastu asjakohase rakendusmääruse.
Lisaks muudab eelnõu kliendi omavastutuse piirmäära pangakaardi autoriseerimata kasutamise korral ning see langeb seniselt 150 eurolt 50 eurole. Samuti reguleeritakse täpsemalt kaardimakseid, mille puhul pole maksega nõustumise hetkel täpne summa teada – näiteks automaattanklas kütuse ostmisel. Sellisel juhul tuleb kliendilt küsida nõusolek kindla rahasumma blokeerimiseks maksekontol ning blokeering tuleb lõpetada niipea, kui laekuvad andmed täpse maksesumma kohta.
Eestis on täna tegevusluba antud 13 makseasutusele, mis ei ole pangad – täna toimub aastas nende kaudu tehinguid vähem kui 1 miljardi euro ulatuses.
Eelnõuga viiakse ühtlasi Eesti seadused kooskõlla EL-i uue makseteenuste direktiiviga. Seadus jõustub 2018. aasta 13. jaanuaril.
