Rahandusministeeriumis ringlevad kolmanda pensionisamba tingimuste muutmise ideed, muu hulgas kaalutakse nii maksumuudatusi kui ka varianti, et pensionisamba klient ei saa oma investeeringut välja võtta enne pensioniikka jõudmist.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst ütles, et riik on juba pikemat aega haudunud kolmanda samba tingimuste muutmist. "Nendel teemadel on rahandusministeeriumi algatusel mõnel koosolekul räägitud," kinnitas ta.
"Üks ettepanek on, et iga 55 eluaastalt tõsta. See iseenesest pole nii suur probleem, aga kui nad teevad sinna kitsenduse, et lepingut ei saa enne 63. eluaastat katkestada, siis see on väga oluline kitsendus," märkis Holst.
"Loodan, et see siiski väga reaalne pole," lisas ta. "Kui nad selle ära teevad ja kui neid ideid niimoodi loopida, siis see tähendab, et pensioni usaldusest ei jää enam mitte midagi alles ning pensioniäri võib varsti üldse kinni panna," rääkis ta.
"Inimesed lihtsalt ei usalda enam. Kui see on aga taotlus või eesmärk, siis see kindlasti õnnestub. Kui kõiki neid samme vaadata, siis tundub, et väga tänases päevas tehakse neid otsuseid – see on kurb," nentis Holst.
"Selline info peaks tasakaalus olema. Kui tehakse mõni muudatusettepanek, siis on äärmiselt oluline, et valitsus tuleks välja mingite kindlate ideedega, mismoodi pensionisüsteemi peaks üles ehitama, mis alustele see tugineb. Ja kindlasti peaks paigas olema see, mis on valitsuse seisukoht, mis tasemel peaks inimeste pension kujunema. Kui need on paigast ära, siis on see sisuliselt tasakaalutu jutt," märkis Holst.
Riik võtab inimeselt otsustusõiguse
"Olen kuulnud sellest ideest," kinnitas ERGO Varahalduse juhatuse liige Ege Metsandi. "Selle idee valguses tundub, et riik soovib kõikide inimeste eest ise otsustada ja see ei tule pensionisüsteemile kasuks. Nõnda püüab riik maksimeerida võimalikku pensioni alates pensionile jäämisest," lisas ta.
"Riigi kartus on, et selleks ajaks, kui inimene tegelikult pensionile jääb, on raha kolmandast sambast juba välja võetud ja otsas. Samas on varem kolmandast sambast raha välja võetud eelkõige äärmisel vajadusel. Kuna süsteem on vabatahtlik, siis inimesed on hakanud makseid tegema, lähtudes eesmärgist kindlustada oma pensioniiga," selgitas Metsandi. "Teisalt on inimesele oluline, et kui väga vaja, siis ta saab oma raha kätte, kui maksab vajalikud maksud."
Nii teist kui ka kolmandat sammast muuta ebaõiglane
"Samas kui lähtuda sellest, et riik plaanib praegu hoopis peatada maksed teise sambasse, mille tagajärjel võib teise sambaga liitujate pension seetõttu väiksemaks jääda, siis ei ole kuidagi õigustatud riigi samm teha muudatusi ka kolmandas sambas, mis võib viia inimeste soovini peatada oma maksed kolmandasse sambasse või üldse loobuda kolmanda samba tegemisest," sõnas ta.
Pensionisüsteemi üks väljatöötajaid, endine sotsiaalminister Eiki Nestor rääkis, et tema pole väidetavalt riigi poolt tulnud ideest – kolmanda samba klient ei peaks saama oma investeeringust osalisi väljamakseid ega ka katkestada lepingut enne 63. eluaastat – midagi kuulnud.
Poliitilisel tasandil pole seda mõtet arutatud, muidu ma teaks seda, tegu on tõenäoliselt riigiametnike kuulujutuga, ütles Nestor.
Tööandja võiks hakata töötajale pensioni maksma
Poliitik arvas, et kõmu kolmanda samba muutmisest on seotud soodustingimustega välja teenitud aastate pensionireformiga.
"Praegu need inimesed lähevad varem pensionile sisuliselt esimese samba kuludest. Kuigi nende tööandja maksab sinna samasuguse raha nagu nendel, kel see õigus on. Nende pealt makstakse pensionikindlustusse samamoodi 20%," rääkis riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Nestor.
"Soodustingimustega väljateenitud aastate pensionireform eeldab seda, et see asendatakse kolmanda sambaga ja siis tõesti tööandjad hakkavad maksma kolmandasse sambasse ja see peaks olema sissemakse, mida ei maksustataks erisoodustusmaksuga. See idee on mulle küll tuttav," ütles Nestor.
Laar: valitsus III samba kallale ei lähe
Valitsus ei hakka muutma pensionikindlustuse kolmandat sammast, kinnitas Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juht Mart Laar eile oma blogis.
Uudis sellest, et valitsus jätkab pensionisammaste kõigutamist, ajab Laari sõnul lugejale – eriti kolmanda sambaga liitunule – kananaha ihule.
"Pean oma kohuseks üheselt ja selgelt deklareerida: III samba kõigutamine jääb nüüd küll ära – kui keegi peaks seda tõesti teha tahtma," kinnitas Mart Laar. Tema sõnul on juba II samba sissemaksete peatamine väga valus ning arvukalt riske sisaldav otsus. "Kui nüüd asuda ka kolmanda samba kallale, ei jääks Eesti riigi usaldusväärsusest suuremat järele," kirjutas Laar blogis.
IRLi esimehena kinnitas Laar, et valitsus kolmanda samba kallale kindlasti ei lähe. "Mul on seda lihtsam teha, et seda küsimust pole koalitsioonis ka arutatud. Kui mõni ametnik või poliitik neid mõtteid oma peas hellitanud ka on, siis valitsus pole midagi sellist otsustanud," ütles Laar.
Rahandusministeerium kommentaar
Rahandusministeeriumis käivad arutelud III pensionisamba teemal, kuid peamiselt siiski seoses eripensionide reformiga. Samuti on arutelude sisuks eelkõige tööandjatele sissemaksete tegemise võimaldamine III sambasse oma töötajate eest. Analüüsime praegu, kuidas III sammas on end õigustanud, ning vaatame üle olemasolevat regulatsiooni, et vajadusel seda ajakohastada.
Kindlasti analüüsime ka seda, kuidas maksusoodustused on seni töötanud ja kas on selles osas põhjust midagi muuta. Meil ei ole plaani siduda III samba väljamakseid vanaduspensionile minemisega, vaid pigem muuta süsteem paindlikumaks.
Praegu ei ole rahandusministeeriumis ühtegi konkreetset plaani, selleteemalised arutelud alles käivad.
MIS TOIMUB
Rahandusministeeriumis ringlevad III pensionisamba tingimuste muutmise ideed
Eapiirang
- Praegu saab väljamakseid alustada 55. eluaastast.
- Ideena üleval olnud muutuse kohaselt ei saaks pensionisamba klient oma investeeringust osalisi väljamakseid teha ega lepingut katkestada enne 63. eluaastat.
Väljamaksete maksustamise muutused
- Praegu maksustab riik III samba ühekordseid väljamakseid 10% väljamakstavast summast ning 0% kuu- ja kvartalimaksete korral kuni eluea lõpuni.
- Plaanitava muutuse korral oleks ühekordsel väljavõtmisel maksumääraks kehtiv tulumaksumäär, tänase seisuga 21%. Kuu- ja kvartalimaksete korral oleks maksumäär 10% kuni eluea lõpuni.
