Maksu- ja tolliametile tasuti 2022. aastal kokku 11,9 miljardit eurot ehk aasta varasemast 10,8 protsenti enam makse, millest detsembri maksutulu moodustas 1 143,1 miljonit eurot. Eelarve täitus 106,2 protsendiliselt. Kiire palgafondi kasv toetas tööjõumaksude tasumist ning oodatust suurem inflatsioon tõi kaasa käibemaksu parema tasumise. Samas kiire hinnatõusu tõttu vähenes aktsiisikaupade tarbimine ning aktsiiside tasumised jäid madalamaks nii eelmisest aastast kui ka prognoositud tasemest. Maksuvõla muutus jäi 2022. aastal marginaalseks, vähenedes 1,4 miljoni euro võrra.
Palgafondi kasv ulatus 2022. aastal 14,2 protsendini, see toetas tööjõumaksude head laekumist.
Palgafondi viimase 15 aasta tugevaima kasvu põhjustena võib välja tuua taastumise koroonakriisist ja turistide osalise naasmise, hüppeliselt kasvanud inflatsiooni, mis survestas palku tõstma, ja Ukraina sõjapõgenike tööturule lisandumise. Palgafond suurenes eelkõige keskmise palga 10,1 protsendilise kasvu tõttu, töökohtade arv kasvas 3,7 protsenti. Sektorite lõikes vedas 2022. aastal palgafondi kasvu majutus ja toitlustus 41,1 protsendiga, teisel kohal oli haldus 23,8 protsendiga ja kolmandal info ja side 22,7 protsendiga. Võrreldes kriisieelse 2019. aastaga kahanes palgafond vaid mäetööstuses -37,3 protsenti.
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas aastaga 11,2 protsenti, mis oli viimase 14 aasta kiireim kasv, eelarve täitus 103,5 protsendiliselt. Tuleb arvestada, et 2022. aasta aprillis jõustus sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, see vähendas riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus. Füüsilise isiku tulumaksu kohalike omavalitsuste osa laekumine kasvas aastaga 12,6 protsenti ja oli sarnaselt sotsiaalmaksule viimase 14 aasta kiireima kasvuga, eelarve täitus 103,1 protsendiliselt. Füüsilise isiku tulumaksu riigieelarve osa vähenes aastaga 4,7 protsenti, kuna 2021. aasta võrdlusbaas oli kõrge teisest sambast lahkumise võimaluse avanemise tõttu, eelarve täitus sellegipoolest 112,3 protsendiliselt.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas aastaga 23,9 protsenti, mis oli viimase nelja aasta kiireim kasv, eelarve täitus 121,2 protsendiliselt. Hea laekumise üheks põhjuseks võis olla 2021. aastal hüppeliselt kasvanud ettevõtete kasum. Erasektori tulumaks jaotatud kasumilt kasvas jõudsalt ja ka riigisektori tulumaks kolmekordistus ulatudes 43 miljoni euroni. Erasektoris suurenes eelkõige 20 protsendilise määraga tulumaks – 68 miljoni euro võrra, 14 protsendilise määraga tulumaks regulaarselt jaotatud kasumilt kasvas 18 miljoni võrra. Sektoritest tasus 2022. aastal kõige enam tulumaksu jaotatud kasumilt hulgi- ja jaekaubandus – 81 miljonit eurot, teisel kohal oli töötlev tööstus 77 miljoni ja kolmandal kinnisvara 54 miljoni euroga.
Käibemaksutulu mõjutas 2022. aastal oodatust kiirem tarbijahindade tõus, mis tulenes energiakandjate järsust kallinemisest ning selle edasikandumist teiste kaupade ja teenuste hindadesse.
Inimesed on säästude arvelt püüdnud oma tarbimiskulude taset säilitada. Käibemaksu tasuti aastaga kokku 3,31 miljardit eurot, mis ületab 432 miljoni euroga tunamullu kogutud maksutulu. Käibemaksutulu aastane tõus ulatus 15 protsendini, kuid jäi 2022. aasta inflatsioonile (19,4%) alla, mis viitab reaalse ehk koguselise tarbimismahu langusele. Eelarveaastaks kavandatud käibemaksutulu täitus aga oodatust paremini, eelkõige kiirema nominaalse majanduskasvu (jooksevhindades) ja üha kiirenenud hinnakasvu toel. Ettevõtete kogukäibe kasv nõrgenes 2022. aasta lõpul majanduskasvu aeglustumise tõttu ning küündis aasta kokkuvõttes ligi 17 protsendini. Aastataguse ajaga võrreldes vähendasid ettevõtted käibemaksuvõlga 2 miljoni võrra ehk 1,3 protsenti, ulatudes 165 miljoni euroni. Tegevusaladest mõjutasid 2022. aastal käibemaksu tasumise kasvu enim kaubandus ja energeetika, kus tasumine suurenes 2021. aastaga võrreldes vastavalt 20 ning 52 protsenti. See tulenes eelkõige keskmisest kiiremast aastasest hinnatõusust eelnevalt nimetatud tegevusalades.
Aktsiiside tasumine 2022. aastal oli suuresti mõjutatud energiahindade tempokast ja jõulisest hinnatõusust. Tasumiste kasv võrreldes aasta varasemaga jäi tagasihoidlikuks.
Tasumisi hoidis kasvus alkoholiaktsiis, mille tasumised suurenesid aastaga 7,8 protsenti ning eelarvesse kavandatust kogunes maksutulu rohkem. Alkoholiliikidest enim suurenes aastaga deklareerimine veinil ja kangel alkoholil, vastavalt 11,7 ja 9,4 protsenti. Teistest alkohoolsetest jookidest kiirema kasvu tingis 2021. aasta madalam tase, mida mõjutasid enim erinevad COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud ning turistide vähesus. Viimaste aastate alkoholi deklareerimine on suurenenud hoogsalt ning seda peamiselt sisetarbimise arvelt.
Tubakaaktsiisi tasumine suurenes eelmisel aastal marginaalselt ning seda tänu alternatiivsetele tubakatoodetele. Aasta lõpule iseloomulikult varusid kaupmehed aktsiisitõusu eel erinevaid tubakatooteid, kuid võrreldes varasemate aastatega toimus see väiksemas mahus ning detsembrikuu tasumise kasv oli tagasihoidlik. Sigarette deklareeriti aastaga 4,7 protsenti vähem ning keskmine sigaretipakk kallines 4,6 protsenti. Sigarettide viimase aasta koguste vähenemise taga on eelkõige alternatiivsete tubakatoodete jätkuv populaarsuse kasv. Aastaga suurenes tubaka tahke aseaine deklareerimine 11,4 protsenti ja kuumutavate toodete deklareerimine 32,8 protsenti.
Kütuseaktsiisi tasumised olid eelmisel aastal olulisel määral mõjutatud erinevate energialiikide hinnatõusust. Kütuseaktsiisi tasumine vähenes eelmisel aastal 1,3 protsenti aastataguse ajaga võrreldes. Maksutulu languse põhjustas eelkõige maagaasi tarbimise vähenemine, mille tingis 26,4 protsendiline kokkuhoid. Teisalt andis langusele hoogu juurde bensiini tarbimise vähenemine, deklareerimine kahanes aastaga 2,6 protsenti. Tugevalt kasvas erinevate kütteõlide ning alternatiivsete mootorikütuste tarbimine. Diislikütus, kui peamine transpordisektori sisend, peegeldab eelkõige selles sektoris toimuvat. Nafta maailmaturu hinnatõus ja sõjast tingitud sanktsioonid on vähendanud kindlustunnet ning pärssinud nõudlust. Diislikütuse deklareerimine suurenes seetõttu aasta lõpuks vaid 1,9 protsenti, mis on ühtlasi ka viimaste aastate madalaim kasv.
