Valitsuskabinet kiitis heaks laiapõhjalise julgeolekumaksu kehtestamise aastatel 2025-2028, et saada lisaraha vajalikeks kaitseinvesteeringuteks. 2025. aasta suvel tõuseb käibemaks kaks protsendipunkti ning 2026. aastast kehtib kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku tulule ja ettevõtete kasumile.
“Ettevõtete kasumi maksustamine on kaalutud alternatiividest lähiaastatel Eesti majandust kõige vähem negatiivselt mõjutav viis, kuidas ettevõtted saavad riigi julgeolekusse täiendavalt panustada. Maks on tähtajaline ja väikese määraga. Kui ettevõttel kasum puudub, pole ka maksukohustust,” selgitas asekantsler Evelyn Liivamägi.
Maksubaasiks on eelmise majandusaasta raamatupidamislik kasum enne tulumaksustamist ja maksu hakatakse tasuma avansiliselt. Ettevõtted tasuvad julgeolekumaksu esmakordselt 2026. aastal erandkorras kaks korda: 10. septembriks ja 10. detsembriks.
2027. aastal tasutakse avansiline makse kvartaalselt. Need ettevõtted, kelle majandusaasta on kalendriaasta, tasuvad seda märtsi, juuni, septembri ja detsembri 10. kuupäevaks. Peale majandusaasta aruande esitamist toimub tegeliku kasumi põhjal ümberarvestus. Üldjuhul on maksubaasiks raamatupidamislik maksueelne kasum, mida korrigeeritakse ainult väga vähestel juhtudel.
Maksukohustus tekib ainult kasumis ettevõtetel. Kui ettevõte teenib kasumit, on ta üldjuhul ka maksevõimeline ja saab panustada oma riigi julgeolekusse. Julgeolekumaksu maksavad nii residendist äriühingud kui mitteresidendi Eestis tegutsevad püsivad tegevuskohad.
Uus eelarve panustab Eesti riigi, majanduse ja inimeste kindluse kasvu
Eelarve otsustega kindlustab valitsus Eesti inimeste ja riigi julgeolekut, investeerib majanduse tugevdamisse ja muudab riiki oluliselt säästlikumaks.
Kaitsekuludele lisatakse aastani 2031 1,6 miljardit eurot
Riigieelarve fookuses on kasvavate kaitsekulude katmine, mh pika laskeulatusega relvasüsteemide moona soetamine. Laia riigikaitse investeeringud ulatuvad täiendavalt ca 220 miljoni euroni.
Tähtajaline julgeolekumaks
Osaliselt hakkab järgmisest aastast kehtima tähtajaline lai julgeolekumaks. See raha on riigile hädavajalik, et saada puudu olevaid vahendeid kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks. Maks on laiapõhjaline ja koosneb kolmest komponendist: 1. juulist 2025 tõuseb käibemaks 2 protsendipunkti võrra ning 2026. aastast hakkab kehtima kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku maksustatavale tulule ja sama suur maks ettevõtete kasumile. Ettevõtete maksuarvestuse aluseks on möödunud majandusaasta kasum ja maksu tasutakse kord kvartalis.
Majanduse elavdamine
Majanduse elavdamiseks suunab riik investeeringuteks järgmisel neljal aastal olulisi vahendeid, sealhulgas CO2 kvoodimüügi tuludest 402,6 miljonit eurot. Sellest summast kaks kolmandikku läheb Rail Balticu ehituseks, sealhulgas Elroni ja Rail Balticu ühisdepoo rajamiseks, vahendeid eraldatakse korterelamute energiatõhususe investeeringuteks, teede ehituseks, aga ka rohetehnoloogiate toetamiseks merenduses.
Alates 2026. aastast käivitab riik suurinvesteeringute toetuse, et tuua Eestisse kõrgtehnoloogilist tootmist, suurendada eksporti ja luua heapalgalisi töökohti.
Jätkub ERRi uue telekompleksi rajamine. Lõpusirgel on Rahvusraamatukogu uuenemine ning alustatakse Kunstihoone renoveerimisega.
Riik hoiab järgmisel neljal aastal kokku ca miljard eurot, mille sees on nii ministeeriumite valitsemisalade protsendikärped kui eelarverevisjoni kokkuhoid
Kõik ministeeriumid ja nende valitsemisalad hoiavad järgmisel kolmel aastal kulusid kokku 10 protsenti. 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. Kulude kokkuhoid hõlmab lisaks ametiasutustele ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid.
Valitsuse eesmärk on vähendada 2025. aasta eelarve puudujääki prognoositult 4,4 protsendilt 3 protsendini SKP-st.
Valitsuse otsustest tulenev kokkuhoid riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal ca 200 miljonit eurot.
Eelarve tulude suurendamiseks võetakse järgmistel aastatel välja riigi osalusega ettevõtetest rohkem dividende.
Otstarbekamad sotsiaaltoetused
0- baasilise eelarverevisjoni käigus muutis valitsus sotsiaalvaldkonna teenused otstarbekamaks. Otsused puudutasid haigus- ja vanemahüvitistele kahekordse keskmise kuupalga lae kehtestamist alates 2026. aastast. Siis lõpeb ka sotsiaalmaksu maksmine koduse vanema eest. 2025. aastast lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine hooldekodus elavale pensionärile.
Eelarve eelnõud on plaanis heaks kiita 25. septembril ja päev hiljem annab valitsusjuht need üle Riigikogule.
