Maksu- ja tolliametile tasuti 2023. aasta veebruaris 962 miljonit eurot ehk aasta varasemast 16 protsenti enam makse. 2023. aastaks kavandatud eelarve maksutulu on täitunud kahe kuuga 15,5 protsendiliselt, sealjuures vedas veebruari laekumist füüsilise isiku tulumaks. See tulenes eelkõige veebruari väiksematest tulumaksutagastusest mullusega võrreldes.

Palgafondi kasv kiirenes palgakasvu toel, töökohtade arvu kasv aeglustus

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv kiirenes veebruaris 14,4 protsendini. Keskmine töötasu kasvas 13,1 ja töökohtade arv 1,1 protsenti, töökohti oli 6800 enam kui möödunud aastal. Palgafondi kasvu vedas energeetika 28,7 protsendiga, kus maksti preemiaid. Suurematest sektoritest tõusid esile haridus ja avalik haldus seoses õpetajate palgatõusuga. Töökohade arv on võrreldes eelmise aastaga languses töötlevas tööstuses, ehituses ning veonduses ja laonduses – vastavalt ca -3200, -1000 ja ‑850 töökohta.

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas veebruaris 14 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Füüsilise isiku tulumaksu (nii riigieelarve kui kohalike omavalitsuste osa) laekumine kasvas veebruaris ligi 45 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Osaliselt tulenes see tulumaksu tagastamise hilisemast algusest, mille mõju oli 35 miljonit eurot. Pensionisüsteemi teisest sambast lahkus jaanuaris üle 8600 tööealise ehk ligi 6000 inimest vähem ja tulumaksu laekus neilt 14 miljonit ehk 5 miljonit vähem kui möödunud aastal. Alates veebruarist mõjutab laekumist maksuvaba tulu tõus, sellest aastast tõsteti üldist maksuvaba tulu 500 eurolt 654 euroni ning jõustus ka maksuvaba tulu vanaduspensionieas 704 euro ulatuses. Laekumist mõjutab ka maksuvaba tulu kasutamise edasi lükkamine.

Aktsiiside veebruarikuu tasumine suurenes nii eelmise kuu kui varasema aastaga võrreldes

Aktsiiside tasumine suurenes veebruaris eelmise aastaga võrreldes 0,8 protsenti. Kütuse- ja alkoholiaktsiisi tasumised olid kasvus ning tubakaaktsiisi tasumine languses. Tubakaaktsiisi tasumine vähenes eelmise aastaga võrreldes 2,7 protsenti, langus tulenes eelkõige sigarettide deklareerimise 12 protsendilisest vähenemisest. Suure languse tõttu ei avaldunud ka aktsiisimäärade tõstmise positiivne mõju. Sellel aastal on tasumisi märgatavalt mõjutanud tubakavedelike aktsiisikohustuse taastamine. Peale 21-kuulist pausi on tubakavedelike deklareeritud kogused mitmekordselt kasvanud ning kahe kuu kokkuvõttes on tasutud juba 1,1 miljonit eurot, mis varasemalt vastas aastasele tasumisele.

Käibemaksutulu kasv kiirenes veebruaris oluliselt, kuid jäi hinnatõusu tempole alla

Käibemaksu tasumine suurenes veebruaris viimase kuue kuu kiireimas tempos (15,8 protsenti), mis jäi aga hinnatõusust (17,6 protsenti) väiksemaks. Ka veebruaris langesid käibed püsivhindades ehk kaupu ja teenuseid ostetakse mullusest koguseliselt vähem. Jaekaubanduse puhul ulatuski müügitulu langus aastases võrdluses 6 protsendini. Samuti langes veebruaris käibemaksu tasumine impordilt Venemaa ja Valgevene suunalise sanktsioneeritud kaupade sisseveo vähenemise tõttu ja seda 33 protsendi võrra.

Tekkinud käibemaksu võlg vähenes eelmise kuuga võrreldes kolme miljoni võrra, sealjuures vähenes ka võlglaste arv. Käibemaksu võlg ulatus 162 miljoni euroni, mis on 1 protsendi võrra väiksem kui mullu samal ajal. Ühtlasi moodustab see maksude koguvõlast suurima osa ehk 53 protsenti.

Tegevusaladest mõjutasid veebruaris käibemaksu tasumise kasvu enim kaubandus ja ehitus. Jae- ja hulgikaubanduses ning ehituses suurenes käibemaksu tasumine 2022. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 18 ja 26 protsenti. Hulgikaubanduse puhul oli märgata ühtlast ja laiapõhjalist tõusu. Jaekaubanduse tõusu panustas enim toidukaupluste ja mootorikütuste müügikäivete suurenemine, mis oli tingitud hinnatõusust. Samal ajal püsis müügi kasv posti ja interneti teel stabiilne, moodustades 6 protsenti veebruari kogu jaekaubanduse müügist. Ehituses tekkis tasumise kasv eelkõige rajatiste ehitusega (sh teedeehitus ning side- ja elektrivõrkude ehitus) seotud müügikäibe tõusust.

Hasartmängumaksu laekumine on tänavu esimese kolme kuuga 11 protsenti mullusest suurem, kasvu toetab mänguliikidest eelkõige kaughasartmängu tõus

Hasartmängumaks on samuti tarbimismaks, kuid oma mahult võrdlemisi väike, mille mullune laekumine ulatus 47 miljoni euroni, mis on 0,13 protsenti SKP-st. Võrdlusena näiteks käibemaksu tasumine küündis eelmisel aastal 3,31 miljardini ehk moodustas suhtarvuna SKP-st 9,1 protsenti. Siiski on hasartmängumaksu puhul viimastel aastatel toimunud huvitavad arengud seoses mänguharjumuste muutustega tulenevalt koroonakriisist, uutest trendidest ning maksukonkurentsist.

Hasartmängumaks koosneb kokku üheksast erinevast liigist (joonis 1), millest kõige tuttavamad on ehk loterii (nt Vikinglotto) ning kaubanduslik loterii (nt LIDLi sünnipäevaloos). Kolme peamise mänguliigi – loterii, maismaakasiino mänguautomaadi ning kaughasartmängu laekumine moodustab kogu hasartmängumaksu laekumisest täna üle 90 protsenti. Sealjuures hõlmas koroonaeelsel ajal kaughasartmängumaksu osa kogu hasartmängumaksu laekumisest vaid kümnendiku, kuid eelmise aasta kokkuvõttes juba 29 protsenti ning tänavu esimese kolme kuuga koguni 33 protsenti. Maksulaekumise hoogne tõus viimasel kahel aastal oli kaughasartmängu puhul tingitud sellest, et koroonapiirangud muutsid tarbimisharjumusi ehk online kasiinod muutusid populaarsemaks. Samuti registreerisid mitmed välismaa ettevõtted (mängukorraldajad) end Eestisse ning pakuvad teenuseid ka teiste riikide mängijatele. Tänaseks on koroonaeelse ajaga võrreldes online kasiinode tõusu mõjul tavakasiinode osakaal hasartmängumaksu laekumises langenud 51 protsendilt 32 protsendile. Loteriidelt laekub täna võrreldes kriisieelse ajaga absoluutsummas rohkem maksutulu, kuid osakaal kogu hasartmängumaksu laekumisest on samuti langenud.