Maksu- ja Tolliameti teenindusvaldkonna üheksa kuu kokkuvõttest nähtub, et puudused erinevate maksudeklaratsioonide esitamisel on vähenenud.Võrreldes eelmise aasta III kvartali lõpuga on vigadega tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone esitavate isikute arv kahanenud 35% võrra ehk 222-ni. Enamesinenud veaks on kinnipeetava tulumaksu arvutamisel vale maksuvaba tulu summa rakendamine ning vead töötuskindlustusmakse arvutamisel (1. juulist muutusid makse määrad).
Veidi halvem on seis käibemaksu deklareerimisega. Kui käibedeklaratsioonid on esitatud enamjaolt korrektselt, siis vigu esineb kauba ühendusesisese käibe aruande täitmisel. Kolmanda kvartali lõpuks on vigadega deklareerijaid 258.
Suuremaks probleemiks on pikemat aega olnud deklaratsioonide hilinemisega esitamine. Tähtaegselt esitamata maksudeklaratsioonide arv ulatus eelmisel aastal mõnes kuus 40 tuhandeni ehk 31% kõigist deklaratsioonidest.
Deklaratsioonide õigeaegne esitamine on oluline kahest aspektist, ühtpidi on see korrektse maksukäitumise aluseks ja teisalt tuginevad deklareeritud andmetele riigi finantsprognoosid. Seetõttu on maksuhaldur olukorra parandamiseks sel aastal regulaarselt hilinejaid e-posti teel lähenevatest tähtaegadest teavitanud. Lisaks on amet üle 2000-le pidevalt deklaratsioonide esitamisega hilinejale teinud korralduse, milles kohustatakse esitama deklaratsioonid õigeaegselt. Korralduses hoiatati, et deklaratsioonide tähtajaks esitamata jätmisel on maksuhalduril õigus rakendada sunniraha.
Selliste tegevuste tulemusel on tähtajaks esitamata jäänud maksudeklaratsioonide arv vähenenud käibedeklaratsioonide (KMD) osas 45% ning tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja tööstuskindlustusmaksete deklaratsioonide (TSD) osas 56% ehk õigeaegselt ei esitata veel vastavalt 14% ja 11 % deklaratsioonidest.
Kuna tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonide osatähtsus on siiski märkimisväärne, on maksuhaldur isikute osas, kelle aruandlusdistsipliin ei ole paranenud teavitamise või sunniraha hoiatusega korralduste mõjul, rakendanud rahatrahvi määramist. Septembris-oktoobris menetleti 80 sellist väärtegu ja määrati rahatrahv 33 äriühingule ning 47 äriühingu seaduslikule esindajale. Rahatrahvi suuruseks füüsilisele isikule (äriühingu seaduslikule esindajale) võib olla kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 50 000 krooni. Seni on ameti määratud trahvid jäänud vahemikku 660 kuni 6000 krooni.
Maksuhaldur jätkab ka tulevikus kõigi meetmete kasutamist aruandlusdistsipliini parandamiseks, sealhulgas rahatrahvide määramist pidevalt maksudeklaratsioonide esitamisega hilinemisega.
