2011.aasta alguses alustati Justiitsministeeriumis karistusõiguse kodifitseerimisprojektiga, millega korrastatakse karistusõiguse süsteemi, kõrvaldatakse kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes ning täpsustatakse karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi.

Õigusteadlastest ja praktikutest moodustatud töörühm koostas Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel analüüsid, mille põhjal esitati kodifitseerimikomisjonile ettepanekud muudatusteks.

Töörühma analüüsid ja ettepanekud vaatas läbi kodifitseerimiskomisjon, kuhu kuulusid: Priit Pikamäe, Norman Aas, Priit Heinsoo, Leon Glikman, Raul Otsa, Marko Pomerants, Kristel Siitam-Nyiri.

Kodifitseerimise eesmärk:

1. vähendada karistatavate tegude arvu, kõrvaldada ülekriminaliseerimine, suurendada haldussunni rakendusala
2. korrastada karistusõiguse süsteemi, kõrvaldada kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes
3. täpsustada karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi

Analüüsi käigus hindas töörühm näiteks:

• kas konkreetset kuriteokoosseisu on üldse vaja – kui ei, siis kas kustutada see
• tervikuna või muuta väärteoks;
• kas kuriteokoosseisu on vajalik kitsendada;
• kas ettenähtud sanktsioon vajab muutmist;
• kas väärteokoosseisu on vaja või piisab haldussunnist;
• kas vastutusnorm on arusaadav ja õigusselge, kas vastab määratletusnõuetele.

ARVUD

• Täna on eri seadustes kokku ligi 1300 süüteokoosseisu.
• Ligikaudu 400 kuriteokoosseisu asuvad karistusseadustikus ning ülejäänud ligikaudu 900 väärteokoosseisu jagunevad 148 haruseaduse vahel.
• 2010. aasta seisuga oli neist 148 seadusest karistusi mõistetud vaid 76 alusel.
• 2013. aasta juunis oli karistusregistrisse kantud 665 607 kordumatut isikut (sisaldab inimesi, kelle elukohaks ei ole Eesti Vabariik).
• Kehtiv karistus oli 261 480 inimesel, sh ainult väärteo eest oli kehtiv karistus 171 194 inimesel ning kuriteo eest 39 645 inimesel.
• Nii kriminaal- kui väärteokorras oli karistatud 50 641 isikut.