Ehkki veearvesti paikneb majas, seab selle asukohale ja töökindlusele tingimused kohalik vee-ettevõtja.

“Kuigi toru alates maakraanist on majavaldaja oma, kuulub vesi kuni veearvestini ikkagi kohalikule vee-ettevõtjale,” selgitas ASi Viimsi Vesi insener Raivo Ebras. Seega toru hargnemised enne veemõõtjat on ebaseaduslikud.

Arvesti tuleb tema sõnul kinnitada erilise konsoolkanduriga sissetuleva toru kohale või kõrvale esimese välisseina külge. Suvalist kandurit ei soovita ta ise aretama hakata, kuna siis võib vigase arvesti asendamisel uuega raskusi tekkida. Samuti ei tohi metallkandur olla välisseina külmasillas, muidu võib arvesti pakasega lõhki külmuda.

Kummalegi poole kandurit tuleb panna kuulkraanid, et neid sulgedes veemõõtjat kiiresti vahetada. Vee-ettevõtja plommib arvesti puhastuskorkide kohalt kinni – siis ei saa seadme tööd muuta.

Veemõõtja peab paiknema põrandapinnast umbes 70 sentimeetri kõrgusel.

Ruum olgu hästi valgustatud ja köetav. Koos arvestiga soovitab Ebras panna mudakorgi, mis kaitseb majapidamisseadmeid trassisodi eest.

Sõltuvalt kohaliku vee-ettevõtja nõudest tuleb see paigaldada kas enne või pärast arvestit. Erinevalt näiteks ASist Tallinna Vesi nõuab AS Viimsi Vesi mudakorki enne veearvestit. “Muidu lähevad arvesti enda sõelad trassisodi kiiremini täis ja see hakkab valetama tarnija kasuks,” muigas Ebras.

Samas annab enne arvestit paiknev mudakork võimaluse vett varastada. Ebras peab sellist tegevust mõttetuks ja karistatavaks. Tallinnas peetakse paremaks vahetada arvesteid pea iga paari aasta tagant.

Originaalartikkel