Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus rahandusministeeriumi poole seoses raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru muutumise seaduse eelnõuga. Pöördumises tehti ettepanek tõsta aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse seniseid piirmäärasid vähemalt 50%. Piirmäärad ei ole tõusnud alates 2016. aastast.

Eelnõuga soovib rahandusministeerium tõsta seniseid audiitortegevuse seaduses sätestatud raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse müügitulu ning varade piirmäärasid peamiselt 25%. Ka kaubanduskoja poole on ettevõtjad korduvalt pöördunud murega, et seoses viimaste aastate kiire inflatsiooniga on auditi ja ülevaatuse piirmäärad jäänud liiga madalaks.

Hetkel on näiteks ülevaatuskohuslased ettevõtted, kes täidavad järgnevast kolmest tingimusest 2 tingimust: tulu on 1,6 miljonit eurot, varad kaheksasada tuhat eurot või keskmine töötajate arvu on 24 inimest. Eelnõuga kasvaksid kaks esimest tingimust 25%, vastavalt 2 miljoni euroni ja 1 miljoni euroni. Kuna piirmäärasid muudeti viimati 2016. aastal ning tarbijahinnaindeksi muutus Eestis on perioodil 2016-2024 olnud statistikaameti andmetel 53,8%, siis tuleks piirmäärasid tõsta koja hinnangul vähemalt 50%. Piirmäärade tõstmine aitab ettevõtjatel vähendada raamatupidamiskohustuslaste kulusid ja töökoormust.

Eelnõus soovitakse osaliselt tõsta piirmäärasid ka 50%, kuid seda ainult raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi osas, kus tuleb täita kaks tingimust kolmest. Koda leiab, et tõus peaks olema ühtemoodi 50% kõikides tingimustes nii auditi kui ülevaatuse puhul.

Eelnõu kohaselt on edaspidi raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kes täidab kaks järgnevast kolmest tingimusest:

• müügitulu või tulu 6 miljonit eurot (kehtiv 4 miljonit eurot);
• varad 3 miljonit eurot (kehtiv 2 miljonit eurot);
• keskmine töötajate arv 50 inimest (ei muudeta);

või täidab ühe tingimuse kolmest järgnevast:

• müügitulu või tulu 15 miljonit eurot (kehtiv 12 miljonit eurot);
• varad 7,5 miljonit eurot (kehtiv 6 miljonit eurot);
• keskmine töötajate arv 180 inimest (ei muudeta).

Ning ülevaatus on edaspidi kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kes täidab kaks järgnevast kolmest tingimusest:

• müügitulu või tulu 2 miljonit eurot (kehtiv 1,6 miljonit eurot);
• varad 1 miljon eurot (kehtiv kaheksasada tuhat eurot);
• keskmine töötajate arv 24 inimest (ei muudeta);

või täidab ühe tingimuse kolmest järgnevast tingimusest:

• müügitulu või tulu 6 miljonit eurot (kehtiv 4,8 miljonit eurot);
• varad 3 miljonit eurot (kehtiv 2,4 miljonit eurot);
• keskmine töötajate arv 72 inimest (ei muudeta).

—————

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi ettepaneku tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid

01.06.2023

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta audiitortegevuse seaduses sätestatud auditi ja ülevaatuse piirmäärasid, mis on püsinud muutumatuna alates 2016. aastast. Piirmäärade tõstmine aitaks vähendada raamatupidamiskohustuslaste kulusid ja töökoormust.

Varasemalt on rahandusministeerium lähtunud põhimõttest, et auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus tuleb hoida vahemikus 80% +/- 3% majanduse käibest ja varade mahust. 2021. aasta andmed näitavad, et 2021. aastal oli auditi või ülevaatusega kaetud 88% ettevõtete varadest. See viitab, et täna võib olla liiga suur osa majandusest kaetud auditite ja ülevaatustega.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda palus ministeeriumil ka analüüsida, kas auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus tuleb hoida ilmtingimata 80% piires majanduse käibest ja varade mahust või on võimalik seda osakaalu ka vähendada. Kui analüüs näitab, et osakaalu ei ole võimalik vähendada, siis peab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ikkagi vältimatuks auditi ja ülevaatuse piirmäärade tõstmist, sest täna on auditite ja ülevaatusega hõlmatud rohkem kui 80% majandusest.

“Ettevõtjad on viimasel ajal pöördunud korduvalt kaubanduskoja poole murega, et seoses viimaste aastate kiire inflatsiooniga on auditi ja ülevaatuse piirmäärad jäänud liiga madalaks ning ettevõtjate jaoks tähendab see täiendavat kulu ja töökoormust,” sõnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetab põhimõtet, et ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks tuleb suurem osa majanduse käibest ja varadest hõlmata auditi või ülevaatusega ning on seetõttu valmis tegema rahandusministeeriumiga koostööd, et hinnata kui suur osa Eesti majandusest peaks olema kaetud auditite ja ülevaatustega ning kui palju oleks mõistlik tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid.