Riigikogu kavatseb esitada Euroopa Liidule põhjendatud arvamuse subsidiaarsuse põhimõttele mittevastavuse osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu raamatupidamisdirektiivi ettepanekule, millega kohustataks suuri äriühinguid ja kontserne avalikustama lisaks finantsteabele ka mittefinantsteavet ja mitmekesisust käsitlevat teavet.

Euroopa Komisjon esitas tänavu 16. aprillil Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi ettepaneku, millega kohustatakse äriühinguid lisaks finantsteabele esitama teavet ka keskkonna- ja sotsiaalküsimuste ning töötajate kohta, samuti inimõiguste austamise ja korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimuste kohta.

Äriühingud peavad kirjeldama neid põhimõtteid, mida äriühing järgib seoses eelnimetatud küsimustega, põhimõtete rakendamise tulemusi ja küsimustega seotud riske ning seda, kuidas äriühing neid riske juhib, märgitakse riigikogu otsuse eelnõu seletuskirjas.

Börsil noteeritud suured äriühingud peavad esitama teavet oma mitmekesisuspoliitika, sealhulgas vanuse, soo, geograafilise mitmekesisuse ning haridusliku ja kutsealase taustaga seotud aspektide kohta. Aruanne peab sisaldama vastava poliitika eesmärke, selle rakendamist ja saavutatud tulemusi.

Direktiivi ettepanek tooks riigikogu otsuse eelnõu seletuskirja kohaselt kaasa täiendava mittefinantsteabe avalikustamise kohustuse minimaalselt 30 ettevõttele Eestis ning mitmekesisuspoliitika esitamise kohustuse 16 ettevõttele Eestis.

Riigikogu põhjendatud arvamuse otsuse eelnõus märgitakse, et jääb arusaamatuks, miks ei piisa liikmesriigi tasandi meetmetest, vaid on vaja sekkumist Euroopa Liidu tasandil.

Euroopa Komisjon ei ole põhjendanud, miks on võimalikest meetmetest valitud direktiiv, millega kehtestatakse liikmesriikidele siduv kohustus nõuda suurtelt äriühingutelt ja kontsernidelt mittefinantsteabe avalikustamist.

Valdkonda tuleks Euroopa Liidu tasandil esmalt reguleerida mittesiduvate meetmetega. Alternatiiviks direktiivile oleks komisjoni soovitused seatud eesmärgi saavutamiseks, seisab eelnõus.

Praegu kuulub äriühinguõigus siiski pigem liikmesriikide pädevusse ning ettevõtted eksisteerivad üldjuhul liikmesriigi õiguse alusel. Seega on liikmesriikide otsustada, milline on õiglane tasakaal äriühingute kohustuste ning ettevõtlusvabaduse vahel ning milliste meetmetega tasakaalu saavutada.

Äriühingute kohustus anda ülevaade ühingu vara ja kohustuste, finantsseisundi ning kasumi või kahjumi kohta on piisav meede kaitsmaks kapitaliühingute püsivaid huvisid. On küsitav, kas mittefinantsteabe avalikustamise kohustus kaitseks neid huvisid suuremal määral, märgitakse riigikogu otsuse eelnõus.

Riigikogu põhjendatud arvamuse eelnõu kohaselt suurendab mittefinantsteabe avalikustamine eelkõige äriühingute halduskoormust ning on asutamisvabaduse saavutamise kaasaaitamisele pigem vastupidise toimega.

Riigikogu otsuse vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. Riigikogu esimees edastab otsuse pärast allkirjastamist viivitamata ning mitte hiljem kui 18. juunil Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu nõukogu eesistujale.