Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on kaotada Raamatupidamise Toimkonna juhendite (edaspidi RTJ) kehtestamise regulatsiooni vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Seaduse muutmise on tinginud asjaolu, et 15.12.2008 tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma otsusega 3-4-1-14-08 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigi raamatupidamise üldeeskirja § 11 lg 5, milles see kohustab kohalikke omavalitsusi lähtuma majandusaasta aruande koostamisel RTJ-s toodud nõuetest.

Riigikohus tõi oma otsuses välja, et RTJ-d ei ole õigustloovad aktid, kuna neid ei ole vastu võtnud õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud menetlust järgides vastava pädevusega organ.

Sellest tulenevalt esitas Rahandusministeerium 2009. aasta maikuus Justiitsministeeriumile heakskiitmiseks raamatupidamisalase regulatsiooni ajakohastamise kontseptsiooni. Kontseptsioonis oli kirjeldatud RTJ-de kehtestamiseks järgmised võimalused:

1. Juhendid raamatupidamistava osana;
2. Juhendid seaduse (Raamatupidamise seadus, edaspidi RPS) osana;
3. Juhendid kinnitatakse rahandusministri määrusega.

Juhendite raamatupidamistava osana kehtestamisel ei oleks raamatupidamiskohustuslasel kohustust juhendites sisalduvat rakendada. Raamatupidamiskohustuslasel oleks õigus valida, missugusest raamatupidamise korraldamist käsitlevast tavast ta raamatupidamise korraldamisel lähtub.

Märgitud võimalus tooks kaasa kõige väiksemad muudatused, kuid tema mõju piirduks vaid osaga erasektorist, sest avaliku sektori üksustele ja mittetulundusühingutele ning sihtasutustele tuleks ikka kehtestada eraldi regulatsioonid.

Võimaluse "Juhendid seaduse osana" korral kehtestataks juhendites sisalduvad normid RPS koosseisisu. Selle võimaluse vastu räägib asjaolu, et pea 400 leheküljelise RPS kehtestamine oleks ebamõistlik ning koormaks liigselt seadusandlikku võimu.

Kolmanda võimalusena nähti ette, et juhendid kinnitatakse rahandusministri määrusega, mis tooks kaasa vaid RPS täiendamise põhimõistete ja volitusnormiga ning oleks kõigile osapooltele vähem valulik.

Positiiivseks antud võimaluse kehtestamisel on operatiivsus ja vähene ajakulu määrustesse muudatuste sisseviimisel.

Justiitsministeerium avaldas toetust 3. valikuvõimalusele ja sellest lähtudes on tehtud muudatused ka RPS muutmise seaduse eelnõus.

Eelnõu analüüs

Eelnõu kohaselt asendatakse tekstis sõna "Eesti hea raamatupidamistava" sõnaga "EFS", mis on mõiste "Eesti finantsaruandluse standard" lühend.

Eelnõus täiendatakse seaduses toodud raamatupidamiskohustuslaste loetelu välisriigi juriidilise isiku püsiva tegevuskohaga TuMS § 7 lg 1 tähenduses, mis võib olla vastavalt:

• filiaal;
• juhtimiskeskus, kontor, tehas või töökoda;
• ehitusplats, ehitus-, seadmestamis- või montaažitööde koht;
• koht, kus toimub loodusvara uurimine või kasutuselevõtmine, samuti nendega seotud järelevalvealane tegevus;
• koht, kus toimub teenuste (sealhulgas juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste) osutamine.

Muudatus on vajalik selleks, et välismaa juriidilise isiku püsiva tegevuskoha kohta kohalduksid samad raamatupidamise korraldamise reeglid, mis teistele raamatupidamiskohustuslastele.

Kogu ulatuses muudetakse ja sõnastatakse uuesti RPS § 4, mis puudutab seaduses kasutatavaid mõisteid. Tekstis läbivalt asendatakse sõna "kohustus" sõnaga "kohustis", kuna tegemist on õigusliku terminiga, mida kasutatakse ka Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud standardites.

Uute mõistetena võetakse kasutusele ja selgitatakse mõisted: finantsaruanne, Eesti finantsaruandluse standard (EFS), otsekohalduvad rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ja avaliku sektori raamatupidamise üldeeskiri.

Eelnõuga muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt RPS § 14 lg 2 p 5:
"5) majandusaasta aruande kinnitamine."

Kuna majandusaasta aruande koostamine lõpeb aruande kinnitamisega vastavat pädevust omava organi poolt, siis jäetakse välja sõna "esitamine" vastavas käändes.

Halduskoormuse vähendamiseks sätestatakse eelnõus, et raamatupidamiskohustuslase, v.a eelnõuga muudetava RPS § 17 lõigetes 2, 4 ning 5 nimetatud raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksnes põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne ja omakapitali muutuste aruanne), kui müügitulu ei ületa 191 743 eurot ja bilansimaht 95 867 eurot (mõlemad tingimused peavad olema täidetud).

Seega ei pea nimetatud kriteeriumitele vastavad raamatupidamiskohustuslased koostama enam raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvaid aastaaruande lisasid.

Majandusaasta aruande allkirjastab eelnõu kohaselt tegevjuhtkonna liige tegevjuhtkonna nimel viivitamata pärast seda, kui tegevjuhtkond on majandusaasta aruande heakskiitnud ja otsustanud esitada selle kinnitamiseks.

Läbivalt räägitakse seaduse eelnõus finantsaruandlusest ja nõnda asendatakse rakendatav raamatupidamistava rakendatava finantsaruandluse standardiga.

Käibelt kaob mõiste "Eesti hea raamatupidamistava", mis asendatakse "Eesti finantsaruandluse standardiga".

Eelnõuga täiendatakse RPS § 22 sätetega, mis on olnud senini kehtestatud RTJ-des. Muudatus ei too raamatupidamiskohustuslasele kaasa täiendavaid kohustusi.

Mis puudutab Raamatupidamise Toimkonna tegevust, siis kehtiva korra kohaselt avaldati Raamatupidamise Toimkonna poolt koostatud juhendid Riigi Teatajas. Uue regulatsiooni kohaselt esitab Raamatupidamise Toimkond väljatöötatud raamatupidamisstandardi täpsustused ja selgitused kehtestamiseks Rahandusministeeriumile.

Füüsilisest isikust ettevõtjaid puudutav kassapõhise raamatupidamise säte sõnastatakse ümber järgmiselt:
"(2) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 1–5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest EFS nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist."

Eelnõu kohaselt rakendatakse eelnõus toodud regulatsiooni aruandeperioodide kohta,  mis algavad 1. jaanuaril 2011 või hiljem.

Eelnõu jõustumisel tunnistatakse kehtetuks RPS lisa 3, kuna selles sisaldunud regulatsioon sätestatakse rahandusministri poolt kehtestatavates täpsustustes ja selgitustes.

Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 1. jaanuaril 2011 ja selle vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik lihthäälte enamus.

Tutvu ka: eelnõu ja seletuskirjaga