Reedel, 5. jaanuaril 2024 suri Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Toomas Haldma.
Toomas Haldma sündis 21. novembril 1957 Tartus. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1981. aastal majandusküberneetika eriala cum laude. Alates 2003. aastast töötas Toomas Haldma Tartu Ülikooli majandusarvestuse professorina. Aastate jooksul täitis Toomas ülikoolis mitmesuguseid ülesandeid. Ta oli Tartu Ülikooli nõukogu liige (2003–2011), Tartu Ülikooli senati liige ja siseauditi komitee liige, majandusteaduskonna dekaan (2005–2011), ettevõttemajanduse instituudi juhataja (2012–2014) ning rahanduse ja majandusarvestuse õppetooli juhataja (2014–2019).
Toomas Haldma oli aktiivne rahvusvahelises teaduskoostöö võrgustikus, kuuludes mitme teadusorganisatsiooni liikmeskonda ja juhtkomiteesse. Ta kuulus aastatel 1993–1994, 2001–2004 ja alates 2010. aastast Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonda, kus osales majandusarvestusalaste õigusaktide väljatöötamises.
Professor Haldma heade mõtete linnast
Karin Liikane, Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna täiendusõppe programmijuht meenutab Toomast.
Selle aasta kolmekuningapäev tõi kurva uudise. Oodatud kingituste asemel viis ta ühe kuninga – hea kolleegi, sõbra, mõttekaaslase ja akadeemilise eeskuju. Lahkus meie Toomas. Juurtelt “tipikana” on Rauakool alati olnud mu esimene armastus. Kuni päevani, mil Taltechi majandusteaduskonna juubeli tõsises õhkkonnas rõkkas Toomas Haldma südamlik tervitus: “Meie tuleme Heade mõtete linnast Tartust!”.
Taltech sai kingiks bonsai ja mina olin uhke, et ülikooli õppejõud võib nii ägedalt saabuda. Professor Haldma “saabuski”, tema ei “tulnud”. Kasutades akadeemilist veerandtundi, pani see korraldaja kannatuse muidugi proovile. Aga ta ei öelnud ka kunagi ära, isegi siis, kui see ei olnud tema töö. Hea meel oli Toomas Haldmat klassile esitleda. Ja väga õpetlik jälgida, kuidas ta teemas püsis. Sain aru, et akadeemilises maailmas on lihtne võtta eelkõneleja jutt kokku sõnadega “It’s extremely interesting” ja jätkata siis omal viisil. Toomasega nii ei saanud. Toomas vaatas teraselt otsa, noppis järje täpselt üles, sõnastas ümber ja küsis üle. Vajadusel andis lüngad andeks, aga arendas kindlasti mõtet edasi.
Arendused olidki Toomasele omasemad kui pelgalt õige vastuse saamine (nagu majandusarvestuse vallas sageli võib tunduda). Kolmkümmend aastat tagasi USAs, kui professor Haldma kirjutas teaduskonna strateegiat, tutvustati meile uut, juhtumipõhist õpetamismeetodit. Lõputööna valmisid eesti ülikoolide esimesed majanduskaasused. Jään uhkusega lehitsema kolletanud rariteeti: Bentley College, 1993. Case study “Hansabank” by Karin Liikane and Toomas Haldma.
Meelde jääb Toomas Haldma sõbraliku ja tasakaaluka inimesena
Anne Nuut, EV Raamatupidamise Toimkonna liige 2001-2019, meenutab Toomast.
Teade professor Toomas Haldma lahkumisest oli minu jaoks väga ootamatu ja tekitas sügavat kurbust.
Mul oli suur au olla temaga koos mitmes EV Raamatupidamise Toimkonna koosseisus, sest olin selle liige 2001-2019. Toomas oli nendel aegadel ainuke toimkonna liige, kes ei elanud Tallinnas või selle lähiümbruses. Tema elas Tartus, sõites sealt toimkonna kogunemistele.
Toomas Haldma jääb meelde sõbraliku ja tasakaaluka inimesena. Temaga oli hea ja lihtne suhelda. Toomase, kui teadlase laialdased teadmised rahvusvahelisel tasandil majandusarvestuses toimuvast, olid alati toimkonna aruteludes väga vajalikud ja aitasid meil välja töötada Raamatupidamise Toimkonna juhendeid (RTJ). Mulle meeldis väga Toomase analüüsiv ja teiste riikide kogemustele/aruteludele põhinev võrdlev lähenemine erinevatele meie ette kerkinud lahendust vajavatele küsimustele ja probleemidele.
Toomas Haldma oli varem, kui tal veel tihe ajakava võimaldas, ka väga hinnatud lektor, keda kuulati alati huviga. Eesti Raamatupidajate Kogu nimel võin kinnitada, et meie liikmed olid tema esinemistest väga huvitatud.
Langetan pea ja avaldan sügavat kaastunnet Toomas Haldma lähedastele.
