25. veebruaril 2011 kuulutasime välja küsitluse "Raamatupidamise eurole üleminek".
Soovisime teada, kuidas sujus seoses uue vääringu kasutuselevõtuga eurole üleminek meie lugejate ettevõtetes. Kokkuvõte on tehtud ligi saja sisuka vastuse põhjal.
Järgnevalt toome Teieni küsitluse tulemused.
Kas olete eurole üleminekuga seotud toimingutega lõpule jõudnud?
Üle poole vastajatest (60%) märkis, et ei ole veel eurole üleminekuga seotud tegevustega lõpule jõudnud.
Need, kes on ülemineku toimingud lõpetanud, märkisid, et üleminek sujus normaalselt ja kuna raamatupidamisprogrammi ei kasutata, siis oli võimalik kõigega ise hakkama saada. Veel toodi välja, et pusimist oli küll palju ja mõned ümardamise vahed on lõplikult kontrollimata, kuid sellest hoolimata võib lugeda ülemineku tegevused lõpetatuks.
Vastajad, kes ei ole eurole ülemineku tegevustega veel lõpule jõudnud, tõid põhjendusena välja, et ettevõtte vajadustest lähtuvad programmi seadistused ei ole veel valmis, dokumendid, teiste hulgas raamatupidamise sise-eeskiri, on veel muudatustega kooskõlla viimata, konverteerimisega seotud ümardamise vead on parandamata ning põhivarad ei ole veel lõplikult eurodesse ümber arvestatud, kuna eelmise aasta aastaaruande koostamiseks on vaja kontrollida jääke kroonides.
Põhjuseks, miks tegevustega ei ole veel ühele poole saadud, tuleb pidada ka juhtkonna arvamust, et kõik ülemineku tegevused tuleb raamatupidajal korda ajada. Tegevuste lõpetamist on takistanud ka tarkvara probleemid.
Millist raamatupidamisprogrammi kasutate?
27% vastajatest kasutab oma igapäevatöös raamatupidamisprogrammi HansaRaama, 19% vastajatest eelistab kasutada Meriti tarkvara erinevaid rakendusi, 9% vastajatest märkis, et kasutab programmi EEVA.
Seitse vastajat tõid välja, et kasutavad igapäevatöös paralleelselt erinevaid programme.
Kasutatavatest raamatpidamisprogrammidest märgiti veel järgmisi programme: Tresoor, First Office, Joosep, Rapid Plus, Axapta, Saf, Books, Navision, Kardinal, Pmen, Exel, RV-Soft, Noom, Rax, korteriyhistu.net, Profit.
Üks vastaja märkis ka, et kasutab üht vana ja lihtsat programmi.
Kuidas sujus eurole üleminek Teie kasutatavas raamatupidamisprogrammis? Kas ja millised tõrked esinesid?
Need, kes hindasid eurole oma raamatupidamisprogrammis üldiselt heaks, vastasid, et programm toimis väga hästi, tänu pikale ettevalmistusele ja testimisele sujus kõik suhteliselt rahulikult. Isegi siis, kui enne 1. jaanuari ei jõutud programmi sajaprotsendiliselt testida, sujus üleminek ometi.
Sageli kardeti palju hullemat, aga üleminek ostutus kardetust kergemaks. Üks vastaja hindas eurole üleminekut oma raamatupidamisprogrammis kümnepallisüsteemis hindega kaheksa, mis on päris kõrge tulemus.
Probleemina raamatupidamisprogrammi kasutamisel toodi välja, et versiooni uuendused ei sujunud piisavalt mugavalt, samuti jäi puudulikuks programmi pakkuja klienditugi. Probleeme oli sellega, et programmiuuendus paiskas segamine mitmed aruanded ja tõrked esinesid amortisatsiooni arvutamisel. Samas andmebaasis ei olnud võimalik töötada nii 2010. kui ka 2011. andmetega, mis tõi kaasa lisatöö seoses algsaldode sisestamisega.
Esines ka olukordi, kus programm arvestas eurodes, kuigi baasvaluutaks oli valitud Eesti kroon.
Terava probleemina toodi välja, et uus versioon oli toores ning mitmed nüansid lõpuni mõtlemata ja välja arendamata. Kuigi ilmnenud vigu järjest parandatakse, tuleb ometi nentida, et kasutajad on pidanud kulutama ebamõistlikult palju aega n-ö käsitöö tegemisele.
Probleeme esines ka omahinna arvutamise juures, kus tuli välja mõelda täiesti uued müügiartiklid. Tehniliselt on tekitanud programmis palju segadust ümardamised.
Palju vigu oli saldodes ja probleemiks algsaldode aeganõudev käsitsi sisestamine.
Mõni vastaja tõi välja, et esines ka olukordi, kus juba 2011. aastal tehtud kanded osaliselt kustusid.
Vastustest selgus, et parimal võimalikul viisil ei sujunud eurole üleminek mitte ühegi kasutusel oleva programmiga. Nii nagu elus ikka on ühel üks, aga teisel teine probleem, mis päikest varjutama kipub.
Kas ja millised tõrked on esinenud maksudeklaratsioonide esitamisel?
Enamus vastajatest märkis, et maksudeklaratsioonide esitamisel ei ole tõrkeid esinenud.
Välja toodi siiski, et segadust tekitavad käibemaksu ümardamisest tekkivad vahed, eeltäidetud andmetega TSD-l võinuks olla jaanuarikuu deklaratsioonis juba andmed ees ja maksuametiga probleeme ei olnud, küll aga programmi deklaratsioonidega.
Mis on olnud eurole üleminekul kõige keerulisem?
Eurole üleminekul on peetud keeruliseks euroga harjumist, kui enne teati kõiki miinimum-maksimum summasid peast, siis nüüd tuleb kohaneda uute numbritega. Aega nõudev on eurodes mõtlemine ja eelarvete ning kulude planeerimine.
Lisaks ei ole väga lihtne krooni ja euro võrdlemine ehk et ümberarvutused ei ole sageli kiiresti peast tehtavad. Enam ei saa loota sisetundele kas asi on õige või vale, kõik summad tuleb ükshaaval üle kontrollida.
Andmete sisestamisel programmi on tulnud veel tähelepanelikumalt jälgida, et sisestatakse ikka õige valuuta.
Pidev katsetamine on keeruline ning programmi häälestamine ja sellega seotud näputöö ajakulukas.
Enamasti pahandavad vastajaid pidevad raamatupidamisprogrammi uuendused, millega kaasnevad täiendavad kulud, mida omakorda tuleb aga ettevõtte omanikele põhjendada.
Ebameeldivaks on osutunud, et eelmiste aastate andmed on eurole üleminekuga raamatupidamisprogrammis paigast ära läinud ja olukord, kus ei saa programmi usaldada.
Euro kasutuselevõtt on toonud ka pideva kahtluse arvestuses, et vahetusraha ikka jätkuks.
Euro kasutuselevõtt on õpetanud kannatlikkust. Nii märkis üks vastaja, et kõige keerulisem on olnud kannatlikult oodata, millal programmimüüjad probleemid lahendatud saavad. Samas võib inimlikult võttes tekkinud probleeme ka mõista, sest sellist situatsiooni ei ole varem esinenud.
Samas oli ka vastajaid, kes ütlesid, et keerulist ega ülemõistuse ei ole miskit olnud, sest kõik on kontrollitav ja inimene vajab uute olukordadega harjumiseks vaid aega.
Millega on olnud euro kasutuselevõtu järel kõige raskem harjuda?
Et maksuarvustus toimub nüüd senditäpsusega pidas kõige raskemaks 32 vastajat. Üks vastaja tõi välja, et kui tuleb nt 58 ehitustöölise palgad käsitsi kalkulaatori abil netost brutosse arvestada, siis võib olla tegemist ikka väga tüütu ja ebameeldiva tegevusega. Samuti on töötajal raske aru saada, miks ühtäkki on palgad senditäpsusega ja väikesed.
30 vastajat märkis kõige raskemana harjumise summade väiksema kirjapildiga, mis teeb vea leidmise silmapilkselt raskeks. Väiksemaks muutunud summa kirjapildiga on võõras toimetada, sest tekib tunne, et raamatupidaja teeb midagi valesti.
Lisaks toodi välja, et uute numbritega harjumine võtab aega, enne olid olulised summad une pealt teada ja tuttavad. Raske on harjuda mõtlema eurodes, sest ikka kiputakse asjade väärtusi kroonides mõtlema ning hindu kroonidesse ümber arvutama. Suureks probleemiks võib pidada käsitsi raamatupidamise tegemist.
Sageli ei ütle eurodes numbrid klientidele midagi ja tuleb selgitustes kroonides suurusjärk kõrvale tuua. Probleemiks on ka hindade, käivete jne võrdlus varasemate perioodidega.
Samas toodi ka välja, et probleeme uue olukorraga harjumisega ei olegi olnud, arvestust on ennegi senditäpsusega peetud ja eurole üleminekus ei ole midagi keerulist ning rasket olnud.
Kas eurole üleminek on toonud ka rõõmu? Millist?
Rõõmudena toodi välja, et ei ole enam vaja arvutada arveldustelt valuutakursi vahesid, lõppes ära kahe valuutaga arveldamine ja kõigi partneritega saab rahulikult toimetada eurodes.
Rõõmu teeb ka see, et numbrid on väiksemad, endiste sadade miljonite asemel on lihtsam tegutseda. Euroopa Liidu siseste arvete konteerimine-tasumine-arvestamine on lihtsam.
Kontserniaruandlus muutus lihtsamaks, sest nüüd räägitakse kontserniga sama keelt (euro). Lihtsamaks on läinud ka hindade võrdlus koostööpartneritega, kes esitavad oma arved, eelarved samuti eurodes.
Kuid igal mündil on tavaliselt kaks poolt, sestap võib välja tuua, et mõned vastajad arvasid, et eurole üleminek ei ole karvavõrdki rõõmu toonud, kahjuks ainult suurt stressi ja palju muret, mis on ka kahtlemata õige, sest muutused on olnud suured. Samas jääb nii mõnestki vastusest kõlama, et isegi kui hetkel rõõmu tunda ei saa, siis ei kesta see üleminekujärgne periood igavesti ja asjad loksuvad paika.
Raamatupidaja rõõm olla see, kui arvestuse rägastikus saab kõik asjad omavahel klappima ja kui kõik klapibki. See ongi rõõm ja rahuldus tehtust.
Lõpetuseks aga olgu ära toodud ka teemakohane nali.
Naine küsib oma mehelt, palju see palka sai. Mees vastab, millele järgneb naiselt uus küsimus, et palju see rahas on.
Aitäh kõigile, kes võtsid vaevaks vastata.
