Riigi Infosüsteemi Ameti küberruumi teise kvartali ülevaatest selgub, et lunavararünnakute taktika on muutunud järjest jõhkramaks, sest lisaks andmete krüpteerimisele need ka varastatakse ja ähvardatakse avalikustada.

Riigi Infosüsteemi Ameti analüüsi- ja ennetusosakonna juhataja Märt Hiietamme sõnul peaksid kõik asutused aduma, et lunavararünnaku korral nende seadmetes olnud andmeid mitte ainult ei krüpteerita, vaid tihti ka varastatakse ja avalikustatakse. Seetõttu ei piisa lunavararünnakute vastu võitlemisel andmete varundamisest. “Olulised ja tundlikud andmed tuleb alati varundada ja krüpteerida ning jälgida, et varukoopiad ei asuks samal andmekandjal kui algsed andmed. Samuti tuleks kindlasti kasutada igasuguse tarkvara värskeimat versiooni ja koolitada ka oma personali, et nad oleksid ohtudest teadlikud ja oskaksid end küberrünnakute eest kaitsta,” rõhutas Hiietamm.

Kevadise eriolukorra tõttu kodutööle ja -õppele jäänud inimestel oli vaja kiirkorras mitmel platvormil uus konto luua. Sageli ei pöörata aga suurt tähelepanu uute kontode salasõnade piisavalt eriliseks muutmisele ning kasutatakse juba olemasolevaid salasõnu. Seetõttu võivad ühest keskkonnast lekkinud parooli tõttu ohtu sattuda ka inimese teistes keskkondades loodud kontod.

“Näeme pidevalt ulatuslikke andmelekkeid, alates lennufirmadest kuni laste virtuaalmängutubadeni välja. Tõenäoliselt sattus Briti lennufirma Easyjeti mais avalikustatud andmelekke tulemusel ohtu ka mitmete Eesti elanike isiku- ja pangateave. Seetõttu peame vajalikuks veel kord rõhutada ainulaadsete ja tugevate salasõnade olulisust,” sõnas Märt Hiietamm.

2020. aasta teise kvartali küberruumi ülevaadet saab lugeda siit.