Kuuldused Windows XP surmast ei ole liialdatud. Me elame kapitalismis. Microsoft putitas surnud hobust päris mitu aastat, aga erafirmana tuli ka neil lõpuks edasi minna ning 8. aprillil 2014 kuulutati XP ametlikult lahkunuks.
Täpsustuseks – räägin põhiliselt kodu- ja kooliarvutitest, mitte kusagil haiglas pesitsevast ning endiselt Windows XP abil juhitavast kunstkopsust või südamestimulaatorist.
Mida XP lahkumine tähendab?
Kui lahkub inimene, siis lausutakse järelehüüe, toimuvad peied. Kui sureb operatsioonisüsteem, siis loodetakse, et kasutajad ise on piisavalt mõistlikud ning kolivad mingi aja jooksul üle järgmisele operatsioonisüsteemile (OS). Põhjusel või teisel ei ole üleminekut tänaseks päriselt toimunud, seetõttu käsitlengi surnud hobuse temaatikat sügavamalt.
Internetis toodud surnud hobuse elluäratamise kirjeldusest puutuvad otse asjasse järgmised väited: "Me oleme kogu aeg tegelikult surnud hobusega ratsutanud" ja “Ükski hobune ei ole nii surnud, et temaga üldse ratsutada ei saaks”. Avalikus ruumis ringleva tõttu vaatame ka punkti "Korraldatakse avaliku arvamuse küsitlus, et teada saada, kas inimesed teavad hobuse surmast".
27. aprillil 2014 suri Windows XP veelkord – seda Internet Exploreri uue turvavea tõttu, nimelt on see esimene viga, mida XP jaoks enam kunagi ei parandatagi. Tõepoolest – täna XP vanu brausereid veel ei rünnata, kuid miski ei takista küberkurjamitel sellega alustamast näiteks homme. Siitmaalt on XP ikka väga surnud ning andku Microsoft mulle andeks – roiskumislõhn juba levib.
Mida teha?
Pigem küsiksin: miks ei ole kasutajad olnud piisavalt mõistlikud, et iseseisvalt Windows XPst loobuda? Vastus on ilmne: aja- ning rahakulu. Selles kontekstis on mõistetav kiusatus lükata millegi tegematajätmisega probleem tulevikku, ehk ajada segamini strateegilised ja taktikalised otsused.
Lahendused
Uus Windows
Üksikute eranditega, sama (vana)raua peal reeglina ei õnnestu käivitada ei Windows 7t (seegi aegumas) ega ka mitte Windows 8t. Vana riistvara on selleks lihtsalt liiga niru. See tähendab uue raua ostmist, millega kaasneb mõningate tähtsate programmide väljavahetamine. Kõige selle peale kulub summa, mis Eesti keskmise palganumbriga ülearu hästi ei suhtestu.
Linux
3. mail 2014 toimuvad Linuxi installitalgud. Üritust koordineerib Rapla kooliõpetaja Edmund. See, mis Windowsi all on vanaraud (näiteks 2GHz protsessori ja 1GByte mäluga masin), kõlbab Linuxiga pruukida veel päris mitu aastat. Ei saa öelda, et piiranguid üldse poleks – esineb riistvaru, mida Linux ei armasta, esineb aplikatsioone, mis Linuxi peal pole – khmm – "nii mugavad" ja puntrakaupa ideoloogilisi maitseküsimusi. Ning: vt ka järgmist punkti.
Põhimõtteliselt täidab Linuxi platvormil baseeruv operatsioonisüsteem samu ülesandeid nagu Windows XPgi, salgamata, et mõningase harjumisperioodiga tuleks üleminekul arvestada. Igatahes ei maksaks operatsioonisüsteemi väljavahetamise mõtet kohe kõrvale heita. Veidi lihtsustades võib väita, et operatsioonisüsteemid ei lahkne kasutaja vaates oluliselt rohkem kui veebisirvikud või meilikliendid.
Android
Eestlane on sotsiaalne olevus. Laen ja liising ei loe, nähtav nägu ehk siis sotsiaalse suhtluse instrument peab olema uus ja edev. Kui Sinu südames ongi küpsemas soov egotripi korras Androidile üle minna, siis praegu on selleks väga õige hetk. Tõenäoliselt lisandub seadme hinnale liisingutasu ning kui on soov mitte jääda nüriks sisutarbijaks, vaid ka vahest harva ise midagi luua, siis tuleb tahvlile juurde osta kaaned ja klaviatuur.
Tegemist on otsusega, millel on tagajärjed – eelkõige privaatinfo osas, mida säärane seade Guuglisse saadab.
Suurem probleem on Androidi viirused – nende kogus kasvab püstloodis, kuigi hetkel kinnituvad põhiliselt tasulise SMSi toiduahelasse ning polegi seni väga suurt majanduslikku kahju põhjustanud.
iOS
Kardetavasti on kõik, kes soovisid Apple\’i iOSi peale üle minna, seda juba teinud. Täpsemat infot saab Digitunnist ja sealselt kogukonnalt.
Mis saab andmetest?
Enne XP äralaulmist tuleb sealt seest kokku koguda omad isiklikud andmed. Kusagil kataloogides istuvad Sinu perefotod ja aastatega kogutud muusikafailid. Brauserist võiks eksportida aastatega kogunenud lingid ja lühiteed. Ehk ongi just nüüd sobiv aeg läbi mõelda oma varundusstrateegia. Kas ühest kõvakettast piisab või vajan asendamatutest failidest kaht varukoopiat? Kas piltide pilveshoidmine on hea strateegia?
Mis saab vanast XPga masinast?
Moodne kodanik võikski kaaluda XP alt vabanenud riistvara suunamist hoopis turvalisuse teenistusse – ehitades koju failiserveri või oma netiühendusele korraliku tulemüüri.
Kimääri pidamine
Kui XPga varustatud arvutis leidub tarkvara, mille kasutamine on möödapääsmatu ja hädavajalik ning millele alternatiive tõesti ei paista eksisteerivat, siis on veel üks võimalus, millega XPd elus hoida. Säärane reanimatsioon eeldab kahassüsteemi (dual-boot) ülesseadmist.
Arvutisse tuleks lisaks paigaldada mõni vabavaraline operatsioonisüsteem ning arvutit käivitades valida, millist operatsioonisüsteemi just nüüd tarvitada. XPd tuleks kasutada üksnes arvutivõrgust lahtiühendet viisil.
Vana arvuti muudab kärmemaks SSD kõvaketta lisamine, hinnad on selliseks riistvara täiendamiseks saavutanud suhteliselt mõistliku taseme.
Kokkuvõte
Kui Sa ei tee oma otsust täna, siis suvepuhkuse jooksul tuleb Sul see teha niikunii. XPga sügisele vastuminek ei ole arukas käitumine. Rääkimata asjaolust, et vale otsus võib turvaprobleemide kaudu muutuda ohtlikuks Sinu rahakotile.
