2. septembril andis Justiitsministeerium teada, et lõpetab raha kokkuhoidmiseks seaduste tõlkimise vene keelde, põhjendades otsust sellega, et õigusjõud on ainult eestikeelsetel Riigi Teatajas avaldatud õigusaktide tekstidel.
Ametiühingute arvates peab riik jätkama tööseaduste tõlkimist vene keelde, et tagada kõigile töötajatele võrdsed võimalused töösuhtes oma õigusi kaitsta. Kui seadused ja nende muudatused on kättesaadavad ainult eesti keeles, jääb vene keelt kõnelev töötaja ilma olulistest teadmistest, mis on vajalikud oma õiguste kaitsmiseks. Tööandjal on sel juhul lihtsam töötaja teadmatusest kasu lõigata.
Ametiühingud leiavad, et tööga seotud seaduste selgus ja arusaadavus on iga töötaja põhivajadus, et kaitsta oma õigusi ja tagada endale õiglane kohtlemine töökohal. Eestis, kus ligikaudu 400 000 elanikku räägib vene keelt ja moodustab olulise osa tööjõust, on hädavajalik jätkata tööga seotud seaduste tõlkimist eesti keelest vene keelde.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask, kes on üle 20 aasta ametiühingu liikmeid nõustanud, kinnitab seda oma kogemusele tuginedes.”Olen jurist ning tean, et töölepingud ja seadused on tihti keerulised ja sisaldavad õiguslikku terminoloogiat, millest venekeelne töötaja ilma tõlketa aru ei saa.”
Teadmatus oma õigustest võib viia olukorrani, kus tööandja kasutab töötajat ära – kehtestades näiteks ebaseaduslikke töötingimusi või jättes maksud tasumata. Meenub hiljutine juhtum, kus tööandja arvestas töötajate palgast maha ka kõik tööandja maksud, viies nii enda maksukoormuse nulli. Tõlgitud seadused vähendavad seega oluliselt tööandjate võimalust muukeelseid töötajaid ära kasutada.
Praeguses olukorras, kus Justiitsministeerium plaanib lõpetada õigusaktide tõlkimise vene keelde ja jätkata seaduste avaldamist ainult inglise keeles, tekib selge ebavõrdsus venekeelsete ja ingliskeelsete töötajate vahel.
Inglise keelt kõnelevatel töötajatel on juurdepääs vajalikele õigusaktidele, samas kui venekeelsed töötajad jäävad ilma enda õiguste kaitsmiseks hädavajalikust teabest. Sellise ebavõrdse kohtlemisega tagataks kahele keelerühmale – eesti- ja ingliskeelsetele töötajatele, töösuhetes parem positsioon. Ebavõrdset kohtlemist tuleks aga igal juhul vältida, kuna see on ebaõiglane ja igas mõttes taunitav.
Kui töötajad ei ole teadlikud oma õigustest või ei mõista oma võimalusi probleemide korral, kasvab paratamatult töövaidluskomisjoni esitatavate kaebuste arv. Kaebuste hulka suurendab ka see, kui tööandja kasutab töötaja keelebarjääri ära ja sõlmib temaga ebaseadusliku lepingu. Töötaja, kelle õigusi on rikutud, pöördub suure tõenäosusega töövaidluskomisjoni. Samas on juba praegu kaebuste hulk komisjonis väga suur.
Ametiühingute juhtide kogemus näitab, et töötajad, kes on oma õigustest hästi informeeritud, satuvad harvemini vaidlustesse tööandjaga. Seetõttu on hädavajalik, et jätkataks tööseaduste tõlkimist vene keelde, et tagada venekeelsetele töötajatele eestikeelsele töötajaskonnaga võrdne arusaamine oma õigustest ja kohustustest.
