LHV Panga, SEB Panga, Danske Panga ja rahandusministeeriumi hinnangul on hinnasurve alanedes oodata järgnevates kvartalites seni 11 kvartalit järjest languses olnud reaalpalga kasvule pöördumist.

LHV analüütiku Nils Vaikla sõnul prognoosib pank teisel poolaastal nominaalpalga suurenemise mõningast kiirenemist ning tarbijahindade aeglustumist, mistõttu võib oodata ka reaalpalga tagasihoidlikku kasvu.

Vaikla ütles BNS-ile, et teise kvartali keskmise brutokuupalga kasv vastas üldjoontes panga ootustele, kuna palgakasvu on soodustanud nii arengud tööjõuturul kui ka ettevõtete paranenud finantsseis ja suurenenud tootmismahud.

"Juba viis järjestikust kvartalit on suurenenud töötajate tasud mäetööstuses, töötlevas tööstuses, veonduses ja IT-aladel, mis on paranenud majandusolukorras esimestena kasvule pööranud," sõnas Vaikla. Samas märkis ta, et tegevusalade lõikes on palgakasvu vahel üsna olulised käärid. "Reaalpalk näitas teises kvartalis kasvu siiski vaid igas kolmandas majandusharus, milleks olid lisaks eelpool nimetatutele veel ka hulgi- ja jaekaubandus ning kinnisvaraalane tegevus."

Vaikla märkis, et majandussurutisega kaasnes ettevõtete jaoks tootlikkuse oluline paranemine, mille üheks teguriks oli just tööjõukulude viimine vastavusse muutunud majandussituatsiooniga. "Tänu paranenud tootlikkusele suurenes ettevõtete konkurentsivõime eksportturgudel, mille säilitamiseks ka edaspidi tuleks hoida tööjõukulud optimaalsel tasemel ehk nominaalpalga kasv ei tohiks märkimisväärselt ületada üldist hindade tõusu ning ettevõtete poolt loodava lisandväärtuse kasvumäära," rääkis Vaikla.

"Siin on oluline roll just ka hariduspoliitikal ehk ülikoolid ja kutsehariduskeskused peaksid koolitama vajalikul määral spetsialiste, mis oleksid vastavuses tööandjate nõudlusega. Sellega suudaksime tulevikus vältida sarnast palgarallit, mida nägime 2006.–2008. aastal," lisas ta.

SEB ökonomist Hardo Pajula tõi oma nädalakommentaaris välja, et sel aastal on kuupalga aastane kasvutempo kõikunud 4,0 ja 4,5 protsendi vahelises kitsas koridoris ning tööturu kriisi haripunktis, 2009. aasta lõpus, kukkus see 6,5 protsenti. "Tundub, et kasvumäärade osas on tsükli tipp saavutatud ning eelolevates kvartalites nominaalpalga kasv pigem aeglustub."

Pajula märkis, et kui 2009. aasta teises pooles alanes reaalpalk aga ligi viis protsenti, siis kolmes viimases kvartalis on kukkumistempo püsinud ühe protsendi piirimail. "Me arvame endiselt, et selle aasta teisest poolest pistab reaalpalga kasvutempo nina nullipoolelt korraks välja, aga seda küll pigem inflatsioonitempo ajutise alanemise kui palgakasvu hoogustumise tõttu."

"Laiemas plaanis huvitab meid palga ja tööjõukulude kasv eelkõige rahvusvahelisele konkurentsile avatud ettevõtete elujõu seisukohast. Üle 40-protsendilised ekspordi kasvutempod ei anna siin vähemasti esialgu liigseks ärevuseks suuremat põhjust, ent pikemas perspektiivis võib kulusurve muidugi taas teemaks muutuda," rääkis Pajula.

Ta lisas, et juba paar nädalat varem avaldatud hõivestatistika näitas seda, et teises kvartalis võtsid kõik viis suuremat sektorit üle mitme aasta taas üheaegselt töötajaid juurde. Teisipäeval avaldatud palgaandmed kinnitavad laiemapõhjalise taastumise teesi.

"Kui eelmise aasta alguses vedas palgakasvu peaasjalikult rahvusvahelisel turul toimetav töötlev tööstus – nagu see väikeses avatud majanduses teoreetiliselt ka olema peaks, siis sel aastal on teda märksa olulisemalt toetanud juba ka siseturgu sihtivad majandusharud. Nii on kahes viimases kvartalis märgatavalt suurenenud näiteks kaubanduse ja hariduse kasvupanused," selgitas Pajula.

Tema sõnul nihkub lähimas paaris kvartalis palgakasv suure tõenäosusega järjest enam siseturu poole, kuid ühel hetkel tuleb aga rahvusvahelise konkurentsi tõke jälle vastu ning kogu asi algab taas otsast peale. "Lõpuks sõltub siinse maanurga käekäik ikkagi rahvusvahelistest kauba- ja rahaturgudest. Seal toimuv ütleb aga seda, et me oleme täna tsükli sügiseses pöördepunktis või sellest juba sammukese üle."

Rahandusministeerium teatas, et keskmise palga kasvu kiirenedes ja hinnatõususurvete taandudes on järgnevates kvartalites oodata ka reaalpalga kasvule pöördumist. Teises kvartalis kasvatas ministeeriumi sõnul keskmist brutokuupalga tõusu põhiliselt erasektor, kus selle teevad võimalikuks suurenenud töömahud ja ettevõtete majandusliku olukorra paranemine.

"Eesti majanduse prognoositust kiirema kasvu taustal jätkas ka keskmine palk teises kvartalis tõusmist viiendat kvartalit järjest. Palgakasv ületas mõnevõrra varasemaid ootusi, kuid sarnast kasvutempot on oodata ka lähikvartalites. Palkade tõstmise eeldus on, et ettevõte oleks kriisist taastunud. Lisaks peab kriisi ajal oluliselt langenud kasumlikkus olema kasvamas, sest ettevõtted pehmendasid tööturu langust kasumite arvelt," seisab ministeeriumi teates.

Danske Panga vanemanalüütik Violeta Klyviene sõnul on ta samuti seisukohal, et nominaal- ja reaalpalk on endiselt kasvul. Palgakasvu taga on tema sõnul oodatav edasine olukorra paranemine tööjõuturul.

Sealjuures võib tööturu kasvu piirata vajalike oskuste puudus, mis võib seada palgadünaamika täiendava surve alla. Selline olukord on Klyviene hinnangul strukturaalse tööpuuduse ilmne tunnus ja taolist järeldust võib kasutada kõikide Balti riikide majanduste kohta.

Statistikaameti teatel oli keskmine brutokuupalk 2011. aasta teises kvartalis 857 eurot ja see tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,2 protsenti. Brutokuupalk tõusis viiendat kvartalit järjest. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes tänavu teises kvartalis aga 11. kvartalit järjest. 2011. aasta teises kvartalis langes reaalpalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ühe protsendi.