Inimese biomonitooring (HBM – human biomonitoring) ehk bioloogiline seire on inimese organismi uurimine mingite bioloogiliste või keemiliste parameetrite suhtes. (1) Töötervishoius mõistetakse selle all eelkõige inimese kehavedelikes ja kudedes kemikaalide või nende metaboliitide mõõtmist. Eestis on biomonitooring viimase kolmekümne aastaga vaikselt unustusehõlma kadunud. Kui veel 90ndate alguses tegid teadlased eesotsas Anu Viitaku ja professor Hubert Kahniga aktiivset teadustööd töökeskkonna toksikoloogia ja bioloogilise seire vallas.

Biomonitooring langes 90ndatel varjusurma

Suurt abi teadustöö tõhustamiseks andis Soome Töötervishoiu Instituudiga 1970. aastatel alguse saanud koostöö, mis kestis ligemale kolmkümmend aastat. 1989. aastal, samal ajal IME (isemajandav Eesti) kontseptsiooni esitamisega, valmis isemajandava töötervishoiu kontseptsioon. (2) Kahjuks olid noore Eesti Vabariigi algusaegadel ettevõtjatel teised mured kui töötervishoid. Tööhügieen ja töötervishoid ei olnud prioriteetsed valdkonnad, kuna suures osas Eestis tööstus kiratses ja otsis uusi väljundeid. Kauboikapitalism oli eelkõige raha kummardamine, seda sageli tervise arvelt.

Töötervishoius nähti 90ndatel ettevõtluse pidurdamist ja lisakulu. Kui võtta veel arvesse, et kogu riigi eksistents ja inimeste julgeolek ning turvalisus olid kaalukeelel, siis mingi väike pahvak kemikaali ei tundunudki kõige hirmsam valik. Tänavatel klaarisid arveid kuritegelikud jõugud ja õnnelikud olid need, kellel üldse oli tööd ja leivaraha. Inimese elu hind oli odav, tervisest rääkimata. Väliskapital nägi võimalust odavat tööjõudu värvata, kes Lääne mõistes kohutavate töötingimuste peale juba nina ei kirtsutanud. 2004. aastal lõpetati Eestis ka Töötervishoiu Keskuse tegevus. Sellega kaotati Eesti töötervishoiu praktilist tööd ja biomonitooringut juhendav ja koordineeriv tugiasutus ning katkes koostöö Soome Töötervishoiu Instituudiga.

Medihub nõustab kliente biomonitooringu vajaduse hindamisel

Koos Medihubi kliiniku avamisega on biomonitooringu teema taas päevakorda kerkinud, kuna lähtume Põhjamaade kvaliteedistandarditest, kus ka biomonitooring on üks oluline osa töötervishoiust. Töökeskkonna õhu keemiliste näitude mõõtmine ei anna täpset pilti, kui palju on töötajad tegelikult kokku puutunud töökeskkonna ohtlike kemikaalidega ja kuidas on nende tervis sellest otseselt mõjutatud. Ilma biomonitoorimiseta puudub võimalus hinnata naha kaudu imenduvate kemikaalidega kokkupuute ulatust ja mõju töötajate tervisele.

Biomonitooring on Euroopa Liidu fookuses

The European Human Biomonitoring Initiative, HBM4EU, has been launched in 2017. HBM4EU is a joint effort of 28 countries, the European Environment Agency and the European Commission, co-funded under Horizon 2020.

Euroopa Biomonitooringu Algatus HBM4EU koondab 28 liikmesriiki. Sellega seoses kasvab teema olulisus kahtlemata ka Eestis. Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Tööinspektsioon, Medihub, Synlab, Tartu Ülikool, TalTech, PERH ja ETTAS on 2022. aastal kohtunud paaril korral, et biomonitooring Eestis uuesti käima lükata. Loodetavasti luuakse Euroopa Liidu projektide toel National Hub ehk kohalik kompetentsikeskus.

Bioloogiline seire aitab kontrollida kaitsemeetmete tõhusust

Tööandjal on kohustus luua töötaja tervisele ohutud töötingimused ja rakendada vajalikke kaitsemeetmeid. Hoolimata ettevõtja pingutustest, töökeskkonna mõõtmistest ja isikukaitsevahenditest, ei saa alati kindel olla, et töötajate tervis on kaitstud. Võib juhtuda, et respiraatorid, maskid, kaitseriietus ja ventilatsioon ei ole piisavad, et täielikult vältida töötaja kokkupuudet ohtliku ainega. Selleks on töötervishoius kasutusel bioloogiline seire, et vere- ja uriinianalüüside põhjal hinnata keemiliste ainete taset töötajate organismis ning veenduda tööprotsesside ohutuses.

Töökeskkonnas esinevad raskemetallid kahjustavad tervist

Töökeskkonnas puutuvad töötajad kokku erinevate raskemetallidega, mis võivad olla neurotoksilised ehk närvisüsteemi kahjustavad ja kantserogeensed ehk vähki põhjustavad. Töötajate tervisele ohtlikud metallid on näiteks: plii, alumiinium, mangaan, kroom, nikkel, koobalt, kaadmium, elavhõbe, raud, molübdeen, seleen, baarium ja poolmetall arseen. Neid raskemetalle on võimalik biomonitoorida verest või uriinist.

Orgaanilise keemia biomonitoorimine on võimalik eritellimusel

Töötajate tervisele ohtlikud orgaanilised kemikaalid ja nende ühendid, mida tuleks tööandjal vajadusel biomonitoorida: isotsüonaadid (vahud, värvained, lakid, liimid), etüülbenseen ehk stüreen (veesõidukite tootmine, ABS-termoplastid), tetraklooretüleen ehk perklooretüleen (autokemikaalid ja keemiline puhastus), polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk PAH-ühendid (ehitusmaterjalid, bituumen, puidu põlemine). Eestis on orgaanilise keemia biomonitoorimine võimalik eritellimusel.

Tööstusettevõtetel on võimalik Medihubi kliinikust tellida rätsepalahendusena bioloogilise seire vajaduse hindamist. Samuti aitame koostöös meie partneritega teostada vajalikke uuringuid ja analüüse.

Kasutatud kirjandus: