Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 518 vaba ametikohta, mida on kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 8500 inimest.
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 619 665, millest suurima osa andsid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hariduse (1959), hulgi- ja jaekaubanduse (1754) ning töötleva tööstuse (1578) tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul olid 39% kõikidest vabadest ametikohtadest avalikus sektoris. “Vabade ametikohtade määr ehk vakantside osatähtsus ametikohtade koguarvus oli kõrgeim info ja side ning hariduse tegevusaladel, madalaim aga mäetööstuses ja kinnisvara valdkonnas,” ütles ta.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harju maakonnas (78%), sealhulgas Tallinnas (68%), järgnesid Tartu (7,5%) ja Pärnu maakond (3,1%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Võru maakonnas ning madalaim Põlva ja Jõgeva maakonnas.
Kolmandas kvartalis võeti tööle 64 328 ja töölt lahkus 65 041 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive suurenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 10%. “Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 8572 inimest, mis moodustas 13% kõigist töölt lahkunutest,” lisas Tarkiainen.
Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.
