Maksu- ja tolliameti juhismaterjalist nähtuvalt võib maksuametniku arvates mittemõistlik palk saada maksustamise aluseks. Eesti väike ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni arvates tuleks maksukohustust mõjutavad reeglid kehtestada eelkõige seaduse tasemel, mitte ametniku juhisega, kirjutab EVEA asepresident Vahur Kivistik.
Dividendide töötasudeks ümberkvalifitseerimise teema on vahelduva intensiivsusega olnud maksuameti (MTA) huviorbiidis juba üle kümne aasta. Maksuamet on koostanud üksikud maksuotsused, kus segasevõitu metoodikast lähtudes on isikutele määratud täiendav maks.
Valdkonda defineerib siiani Tallinna ringkonnakohtu 2009. aastal W OÜ kohtuasjas tehtud lahend, kus leiti, et teatud tingimustel on küll võimalik dividende töötasudeks ümber kvalifitseerida, kuid maksukohustuslasel peab olema ka endal millelegi tuginedes eelnevalt võimalik n-ö nõutav töötasu välja arvutada. Kohtulahendis käsitletud maksuotsus kohustas äriühingut (vaatamata palkade paindlikkusele tööjõuturul) maksma osanikele vähemalt keskmist palka.
Maksuotsuse tühistanud ringkonnakohus leidis, et puudub mõistlik põhjendus, miks peavad osanikust töötajad saama töötasu just fikseeritud keskmise väärtuse järgi, kuigi konkurentsivõimeline on tööturul ka sama töö eest makstav keskmisest madalam tasu.
Probleemi on üritatud lahendada 3. aprillil.2018. a MTA veebilehel avaldatud juhendiga. Juhendis on maksuhaldur ühelt poolt välja toonud ringkonnakohtu 2009. aasta kaalutlused (et osanik ei pea saama alati keskmist palka), kuid samal ajal asunud seisukohale, et "maksu- ja tolliameti ning statistikaameti veebisaitidel avaldatud statistika on tugipunkt, mis aitab hinnata, kas äriühingu poolt osanikule määratud töötasu on ligilähedane samas tegevusvaldkonnas ja piirkonnas keskmiselt makstavale töötasule" ning keskmise palga asemel räägitakse turutingimustel töötasust.
Maksukorralduse seadus ja kohtupraktika tõepoolest näevad ette võimaluse tehingut tulenevalt majanduslikust sisust ümber kvalifitseerida, kuid see saab toimuda juhtudel, kui tegemist on ilmselge kuritarvitusega. Ametniku arvamus mingile positsioonile sobiva või sobimatu tasu suuruse kohta ei tähenda tehingu majandusliku sisu ja juriidilise vormi vahelist vastuolu.
Maksu- ja tolliameti juhismaterjalist nähtuvalt asub amet hindama, milline palk on mõistlik ja õiglane. Järelikult võib ametniku arvates mittemõistlik palk saada maksustamise aluseks. Väikeste ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni arvates tuleks maksukohustust mõjutavad reeglid kehtestada eelkõige seaduse tasemel, mitte ametniku juhisega.
Maksuamet oma juhismaterjaliga ei saa asuda seadusandja asemele, eriti olukorras, kus kogu dividendide maksustamise loogika toetub sisustamata õigusmõistetele.
Artikkel ilmus portaalis err.ee.
