Vaatluse alla on võetud reaalses elus juhtunud tööõnnetus, mida analüüsib tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant. Tähelepanu pööratakse tööohutuse seisukohast vaadatuna sellele, mida saab ette võtta, et hilisemalt vältida sarnaseid juhtumeid. Kasulikke näpunäiteid jagub nii tööandjatele kui ka töötajatele.
Mis juhtus
Töötaja läks kaubanduskeskusesse, et osta ettevõttele vajalikke majapidamistarbeid. Kaubanduskeskuse sissepääsu juures oleva porivaiba oli koristaja osaliselt rulli keeratud. Ehkki liikumistee oli hästi valgustatud, ei märganud töötaja uste vahel liikudes põrandal olevat takistust ning komistas ja kukkus. Kukkudes sai ta käele raske tervisekahjustuse, kodarluu nihkumisega murru, samuti olid kukkumise tagajärjeks marrastused näol.
Miks juhtus
Kaubanduskeskuse koristaja oli porivaiba osaliselt kokku rullimisega tekitanud komistamisohu, kuid ei teinud midagi selleks, et kaubanduskeskusesse sisenejaid sellest teavitada kas hoiatussildiga või suuliselt. Ta oli õnnetuse hetkel sündmuskohal, kuid rääkis juttu oma tuttavaga. Veidi pärast raske tervisekahjustusega juhtunud õnnetust komistas samas kohas ka teine kaubanduskeskusesse siseneja. Tema pääses õnneks vigastusteta.
Koristustööde tegemine ei olnud korralikult läbi mõeldud. Kui tööde käigus on vaja porivaipa teisaldada, siis tuleb vältida sellega tekkivaid lisaohte. Põrandale laotatud vaip tuleb teise kohta nihutada või see täielikult kokku rullida ja liikumisteedest eemale viia.
Taolist komistamisohtu on tihti näha kaubanduskeskuste sissepääsude juures. Porivaipade ääred võivad olla üles keerdunud klientide liikumise tagajärjel. Vaibaääri tõstavad ülesse ka koristajad. Mõnes kohas on porivaip põrandast kõrgemal seetõttu, et see on antud kohal kasutamiseks liiga suur.
Ohu kõrvaldamiseks on oluline kõigi tähelepanelikkus, kes kaubanduskeskuses töötavad. Näiteks peaks ohule reageerima ka turvatöötaja või mõne väikese poe müüja, kelle tööandja pole küll seotud porivaiba paigaldamisega ega vastuta liikumisteede ohutuse eest. Üleskeerdunud vaibanurga saab igaüks tagasi keerata ning kui nad ise ei saa ohtu kõrvaldada, peab neil olema teada, kellele edastada teave ohust ning kelle ülesandeks on selle kõrvaldamine.
