Statistikaameti andmetel kasvas 2013. aasta neljandas kvartalis keskmine palk aastaga 7,6 protsenti ja keskmise palga ostujõud 6 protsenti. Täistööajale taandatud keskmine kuupalk oli 986 eurot. Keskmise palga ostujõud suurenes kolmanda kvartaliga samas tempos ning tänu hinnatõusu pidurdumisele selgelt kiiremini kui eelmise aasta esimeses pooles.
Tegevusalade lõikes oli eelmisel aastal palgatõus veidi ebaühtlasem kui aasta varem, kuid siiski oluliselt laiapõhjalisem kui eelneva kümne aasta jooksul. See näitab, et majandusareng on viimasel paaril aastal olnud küllaltki tasakaaluline ning tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekord on erinevatel tegevusaladel olnud sarnane.
Aasta lõpus langes keskmine palk vaid kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (4 protsenti), kus kiire palgatõus taastus juba 2010. aastal seoses majandusaktiivsuse pöördumisega kasvule. Tagasihoidlikumaks jäi palgatõus kinnisvaraalases tegevuses ja ehituses (3 protsenti). Kogu eelneva aasta jooksul kasvas ehitussektori keskmine palk siiski kiiremini kui Eestis keskmiselt (7,8 protsenti).
Keskmisest oluliselt kiirem oli palgatõus lisaks põllumajandusele ja metsandusele (19 protsenti) ka veonduses ja laonduses, finantssektoris ning info- ja side tegevusalal (11–13 protsenti). Avalikus sektoris kasvas palk kiiremini kui riigis keskmiselt eelkõige hariduses (12 protsenti), kuid ka avalikus halduses (9 protsenti). Avaliku sektori tegevusalade palgatõus kiirenes alles eelmisel aastal, jäädes eelnevatel kriisist taastumise aastatel erasektori palgatõusule selgelt alla.
Tänu kiirele palgakasvule ning aeglustuvale hinnatõusule ületas Eesti keskmise palga ostujõud neljandas kvartalis viie aasta tagust tipptaset 4 protsenti. Tegevusalade lõikes on olukord vaatamata viimase paari aasta ühtlasele arengule siiski erinev. Avalikus halduses, hariduses ja tervishoius jääb reaalpalk veel buumiaegsele tasemele alla. Välismaa omanikuga ettevõtetes on keskmise palga ostujõud 8 protsenti ja Eesti omanikuga ettevõtetes pea 4 protsenti suurem.
