Riigikontrolli analüüs näitab, et kutseõppel on laialdane positiivne mõju – täiskasvanud kutseõppe lõpetajad saavutavad tööturul paremaid tulemusi võrreldes kutsehariduse omandamisele eelnenud ajaga. Kutseharidus aitab kasvatada inimeste sissetulekuid, suurendada tegelemist ettevõtlusega ning vähendada töötust, seda kõike ka kõrgharidusega inimeste hulgas.

Juba kümmekond aastat on riigi tasandil kõneldud vajadusest viia inimeste teadmised ja oskused paremini vastavusse tööandjate ootustega. Ometi on praegu ebakõla tööandjate ootuste ja inimeste seni omandatud teadmiste ja oskuste vahel jätkuvalt püsiv ning aastatega ka suurenenud.

Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on seatud eesmärgiks vähendada eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaalu 25–64aastaste seas 2020. aastaks alla 25%. Aastal 2014 oli selliste isikute osakaal rahvastikust 30,2%. Kutseharidusele kulub igal aastal üle 100 miljoni euro, sellest täiskasvanute õpetamisele hinnanguliselt ligi kolmandik ehk enam kui 30 miljonit eurot aastas.

Riigikontroll uuriski viimase 5 aasta (2010/2011.–2014/2015. õppeaasta) jooksul kutseharidust omandama asunud täiskasvanute – 25aastaste ja vanemate – käekäiku õpingute eel, õpingute ja hilisema töötamise ajal. Uuringus keskenduti täiskasvanutele, kuna noorte arvu vähenemise tõttu on juba praegu ja kindlasti tulevikus täiskasvanud õppurid üks kutsehahariduse oluline sihtrühm. Arvestades riigi eesmärki soodustada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute jõudmist kutseharidusse, analüüsis Riigikontroll, kui hästi on see õnnestunud ehk kas kutseharidusest on tööturul kasu ja milles see kasu väljendub.

Alates 2010/2011. õppeaastast on vähenenud selliste kutseõppeasutusse sisseastujate osakaal, kel ei olnud eri- ega kutsealast haridust, ja seda peamiselt kõrgharidusega sisseastujate arvelt. Erialase hariduseta (44%) täiskasvanute kõrval on asunud kutseharidust omandama palju kutse- (36%) või kõrgharidusega (20%) täiskasvanuid. Naiste puhul on eelneva kutse- või kõrgharidusega isikuid rohkem kui meeste puhul. Eriti torkab silma kõrgharidusega naiste suurem osakaal – 24%-l vaadeldud perioodil kutseharidust omandama asunud naistest oli kõrgharidus, samas kui meestest oli kõrgharidus 15%-l. Täiskasvanud sisseastujate hariduslik taust erines ka vanuserühmade kaupa. Mida noorema vanuserühmaga oli tegemist, seda väiksem oli eri- ja kutsealase hariduseta isikute osakaal ja suurem kõrgharidusega isikute osakaal. 25–34aastastest sisseastujatest oli kõrgharidusega 23%, 35–49aastastest 20% ning üle 50aastastest sisseastujatest 17%.

Kutseõppesse on asunud peamiselt sellised täiskasvanud, kes võiksid soovida oma olukorda tööturul parandada. Kõigist sisseastumisjuhtudest 23%-l olid kutseõpinguid alustanud täiskasvanud olnud aasta jooksul enne õpingute alustamist töötuna arvel. Töist tulu oli aasta jooksul enne sisseastumist saadud 76%-l juhtudest. Töist tulu teeninutest 68%-l jäi viimase aasta keskmine kuutasu sisseastumise aastal alla rahvastikuregistrijärgse elukohamaakonna keskmise brutopalga. Enne sisseastumist töist tulu teeninud isikutest suurima osakaaluga olid avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal töötanud. Sellele järgnesid jaekaubanduse, tervishoiu, hariduse ja hulgikaubanduse tegevusalal töötanud inimesed.

Kokkuvõtlikult selgus, et õpingutele järgnenud aasta jooksul oli vähenenud töötuna arvel olnud isikute hulk ning suurenenud nii töist tulu teenivate inimeste arv, keskmisest palgast suuremat tulu teenijate kui ka ettevõtlusega tegelejate hulk. Kutseõpingute üldine positiivne mõju ilmnes nii eri- või kutsehariduseta kui ka juba varasema kutse- või kõrgharidusega täiskasvanute puhul. Erialase hariduseta isikud olid õpingute lõpetamise järel väiksema tõenäosusega töötud, samas kui kutseharidusega täiskasvanutel olid paremad väljavaated oma palgapositsiooni parandada. Kõrgharidusega lõpetajad olid võrreldes teiste rühmadega enne õpingute alustamist tegelnud märkimisväärselt rohkem ettevõtlusega ning ka õpingute järel alustasid nad ettevõtlusega rohkem kui varasema erialase hariduseta või kutseharidusega täiskasvanud.

Selle kõige taustal on Riigikontrolli hinnangul haridus- ja teadusministril väga oluline tähele panna, kuidas saada rohkem eri- ja kutsealase hariduseta ning tööturul mitteaktiivseid ja ebastabiilse või madala sissetulekuga inimesi kutsekoolidesse ning kuidas neid seal toetada, et nad jõuaksid kutsehariduse omandamiseni.

Taustaks: Noorte arvu vähenemise tõttu on ka kutseõppurite arv viimastel aastakümnetel vähenenud. Kui 2000/2001. õppeaastal omandas kutseharidust üle 30 000 õpilase, siis 2014/2015. õppeaastal oli kutseõppureid vaid veidi enam kui 25 000. Samal ajal on suurenenud 25aastaste ja vanemate õppurite osatähtsus, ulatudes 2014/2015. õppeaastal juba 29%-ni.  Koos õpilaste arvu vähenemisega on vähenenud ka kutseharidust pakkuvate õppeasutuste arv: kui 2010/2011. õppeaastal sai kutseharidust omandada 43 kutseõppeasutuses ja 8 rakenduskõrgkoolis, siis 2014/2015. õppeaastal olid need arvud vastavalt 38 ja 6. 25aastaseid ja vanemaid õpilasi õppis 2014/2015. õppeaastal pea kõikides kutseharidust pakkuvates õppeasutustes (välja arvatud Tallinna Balletikool). Alates 2010/2011. õppeaastast kuni päringu tegemise hetkeni (23.04.2015) oli asunud kutseharidust omandama 18 324 täiskasvanut. Neist 12% on alustanud õpinguid mitmel korral, täiskasvanute alustatud kutseõpingute koguarv oli 20 944. Täiskasvanute õpingute alustamise arvud on aasta-aastalt suurenenud. Enam kui 2/3-l juhtudest on täiskasvanud sisseastujad olnud vanuses 25–39 aastat. Arvestades, et ka eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaalud Eesti rahvastikust olid nendes vanuserühmades suuremad, võib seda pidada igati positiivseks. Samas aga on täiskasvanud sisseastujate hulgas rohkem naisi, kuigi eri- ja kutsealase hariduse puudumine on teravamaks probleemiks meeste puhul. 2014. aastal oli Eesti 25–64aastastest 30,2% erialase ettevalmistuseta. Enamikus maakondades on erialase ettevalmistuseta inimeste osakaal veelgi suurem, keskmisest vähem on neid vaid Harjumaal, Hiiumaal ja Ida-Virumaal. Kõige enam on erialase hariduseta inimesi 25–29aastaste seas (2014. aastal 38%), keskmisest suurem on erialase hariduseta inimeste osakaal ka 30–40aastaste ja 60–64aastaste seas. Meeste hulgas on erialase hariduseta inimesi rohkem kui naiste hulgas.