Möödunud aasta majanduslangus ulatus statistikaameti hinnangul 3%ni, kuid ulatuslikku töökohtade kadu ega tööpuuduse kasvu see kaasa ei toonud. Ka palgakasv oli hoogne ning ületas tarbijahindade kasvu. Võrreldes majandusaktiivsusega saabub tööturul languse põhi hilinemisega, mistõttu võime selle aasta alguses veel oodata töötuse suurenemist ja hõive kahanemist.
Majanduslanguse mõju tööturule on olnud prognoositust leebem nii tööjõu-uuringu küsitluse kui ka registriandmete järgi. Tööjõu-uuringu küsitluse järgi majanduslangus hõive kahanemist kaasa justkui ei toonudki – eelmise aasta lõpus kasvas hõive aasta varasemaga võrreldes pea 2%. Tõenäoliselt alahindas aga uuring 2022. aasta hõive kasvu tänu sõjapõgenike tööturule tulekule, sest uuringu metoodika lubas seda arvesse võtta alles 2023. aastast. Registriandmete (töötamise register ja maksu- ja tolliameti andmed) järgi kahanes eelmise aasta neljandas kvartalis nii töösuhete arv kui ka palgaväljamakse saanute arv, kuid võrreldes varasemate kriisidega ja ka majanduslanguse ulatusega oli kahanemine mõõdukas – aasta viimases kvartalis 0,6–1,8% vahel. Registrite andmetele tuginedes saab ka väita, et hõivet toetas töökohtade loomine avalikus sektoris ning mitmel teenustesektori tegevusalal.
Majanduslangusele vaatamata suurenesid 2023. aasta jooksul hoogsalt ka palgad ja keskmise palga ostujõud. Kuigi keskmise palga kasv aeglustus aasta kestel mõnevõrra, ulatus see statistikaameti hinnangul aasta viimases kvartalis 9,7%ni ja keskmine brutopalk oli 1904 eurot. Palgateenija vaatevinklist on taastuv ostujõud loomulikult hea uudis. Hinnakasvust aeglasem palgakasv kriisi alguses, mis lubas ettevõtetel kasumeid säilitada ja ka kasvatada, on tõenäoliselt kaasa aidanud ka töökohtade säilimisele ning kiires palgakasvus kätkev surve kasumile omakorda suurendab töötuse kasvu riski eelseisvates kvartalites.
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta brutokuupalk keskmiselt 1832 eurot, mis on 11,3% kõrgem võrreldes 2022. aasta brutokuupalgaga. Mediaanpalk oli 2023. aasta neljandas kvartalis 1578 eurot ja 2023. aasta lõikes tervikuna 1501 eurot.
Kuna tööturu taastumine järgneb majanduse kasvule pöördumisele mõningase hilinemisega, võib oodata, et tööhõive selle aasta alguses veel kahaneb ja tööpuudus suureneb. Sellele viitavad jaanuari- ja veebruarikuised konjunktuuriinstituudi küsitluse tulemused, kus tööandjate hõiveootused ja tööjõupuuduse tunnetus püsisid endiselt allpool ajaloolist keskmist. Tööjõunõudluse tõusule ei viita veel ka uute töökuulutuste arv töötukassa andmebaasis, mis on viimastel kuudel olnud sarnasel tasemel 2020. aastal nähtuga, mil tööturgu mõjutas koroonapandeemia. Arvestades aga, et statistikaameti andmetel on tööstustoodangu mahu kahanemine pidurdunud, võib oodata, et tööpuuduse tõus jääb ka edaspidi mõõdukaks.
