Tuhandetel pandeemia tõttu töö kaotanud töötutel on töötushüvitised lõppenud või lõppemas. Lähikuudel lisandub igakuiselt tuhandeid inimesi, kellel puudub igasugune sissetulek, selgus mõttekoda Praxise analüüsist.
Eesti on keskendunud COVID-19 kriisi ajal tööhõive säilitamisele ning töötuse kasvu ennetamisele. Selleks on hüvitatud palgakulusid tingimusel, et nii hüvitise saamise ajal kui ka sellele järgnevatel kuudel töötajaid ei koondataks. Hoolimata meetmete edukusest on registreeritud töötute arv pandeemia ajal suurenenud 20 000 inimese võrra.
Mõttekoda Praxis analüüsis “COVID-19 sotsiaal-majanduslik mõju: meetmed töötute toetamiseks ja vaesuse ennetamiseks” tuuakse välja, et lisaks sellele on paljudel töötutel töötushüvitised lõppenud või lõppemas ning muu tulu endiselt puudub. Lähikuudel on hüvitiste lõppemise tõttu igakuiselt lisandumas tuhandeid inimesi, kellel puudub igasugune sissetulek.
Praxise analüütiku Merilen Laurimäe sõnul on üks töötute toetamise võimalus pikendada ajutiselt hüvitiste maksmise kestust paari kuu võrra. “Seda on teinud ka mitmed teised Euroopa Liidu riigid ja see on töötutele antavate ühekordsete maksete kõrval olnud üks kõige populaarsem kriisimeede,” kinnitas Laurimäe.
Näiteks töötuskindlustushüvitise maksmise pikendamine kolme kuu võrra maksaks riigile eri stsenaariumites 4,75 – 6,25 miljonit eurot, seevastu töötutoetuse pikendamine sama perioodi võrra suurendaks kulusid ligikaudu miljon eurot. Kõige enam vähendaks töötute vaesust olemasolevas süsteemis töötutoetuse staažinõude ajutine kaotamine. Kolme kuu jooksul tähendaks see riigile üle 9 miljoni euro suurust investeeringut.
Mitmetes riikides on kohandatud ka teisi miinimumsissetuleku skeeme. Selle eesmärk on Praxise analüütiku Kaupo Koppeli sõnul tagada toetus neile, kes töötushüvitise süsteemist läbi kukuvad või kellele hüvitise maksmine lõppeb. “Kuigi 2020. aastal töötutega leibkondade toimetulekutoetuse saamine mõnevõrra kasvas, on toimetulekutoetuse taotlemine jätkuvalt pigem madal,” sõnas Koppel. Praxise analüüsi hinnangul võiks ajutise kriisimeetmena kohaldada toimetulekutoetuse pakkumine registreeritud töötutele soodsamate tingimustega või määrata see neile automaatselt.
Pikemalt saab analüüsiga tutvuda siin.
Pikaajalise töötuse ennetamiseks võiks Praxise analüüsi järgi kaaluda ka aktiivsete tööturumeetmete kohandamist, et soodustada nende laiemat kasutamist ja töötute tööle naasmist. Selleks võib olla näiteks ajutine palgatoetuste tingimuse leevendamine, pakkudes seda ka lühemat aega (nt 6 kuud) tööta olnud inimeste tööle võtmisel.
Analüüs on tehtud RITA 1 projekti “COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine” raames. Projekti eesmärk on pakkuda ajakohast ja kvaliteetset sisendit koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi lahendamiseks ning hinnata kriisi leevendamiseks välja töötatud kriisi leevendusmeetmete majanduslikku mõju.
Uuringu tellijaks on SA Eesti Teadusagentuur ja tööd rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti Teadusagentuuri programmist RITA ja Eesti riigi eelarvest.
