Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja selle alusel kehtestatud mitmed määrused muutusid 1. jaanuarist 2019.a. Muutus ka tööõnnetuse raporti esitamise kord ja raporti vorm.

Kui seni tuli tööandjal esitada tööinspektsioonile raport kõigi tööõnnetusjuhtumite kohta, siis alates 1. jaanuarist tuleb esitada raport vaid juhul, kui juhtus raske või surmaga lõppenud tööõnnetus või kerge tööõnnetus, mille tagajärjel töötaja jäi töövõimetuslehele. Tööõnnetuse raportit ei pea seega esitama nende kergete tööõnnetuste puhul, millega ei kaasnenud töötaja töövõimetuslehel viibimist.

Tööandja alustab tööõnnetuse uurimist sõltumata kehavigastuse raskusest ja ajutise töövõimetuse määramisest. Uurimist tuleb alustada viivitamata, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Kui kergele tööõnnetusele töötaja ajutist töövõimetust ei järgnenud, on tööandjal õigus otsustada uurimise viisi ja toimingute üle. Tööinspektsioon tuletab meelde, et ka kõiki kergeid õnnetusi peab tööandja uurima, sest iga uurimise eesmärk on välistada sarnaste õnnetuste kordumist edaspidi. Tööandja registreerib kõik tööõnnetused ja kutsehaigestumised ning teeb sellekohased andmed, sealhulgas uurimise tulemused teatavaks kannatanule, töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnanõukogule, töökeskkonnavolinikule ja teistele töötajate esindajatele.

Tööandja esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsioonile.

Tööinspektsioon uurib vajaduse korral tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Tööinspektsioon ei uuri tööõnnetust, millega seoses toimub kriminaalmenetlus. Kui kriminaalmenetlus on lõppenud, uurib tööinspektsioon surmaga lõppenud tööõnnetusi, raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu (KarS § 197), ja vajaduse korral tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust ettevaatamatusest töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu (KarS § 198).