Tööinspektsioon avaldas 2023. aasta tööohutuse, -õnnetuste ning -tervishoiu statistika. Aastaga on vähenenud nii tööõnnetuste kui ka surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Siiski toimus eelmisel aastal keskmiselt 8 tööõnnetust päevas — peamiselt kaubanduses, ehituses, veonduses ja laonduses, tervishoius ning puidutööstuses. Tööõnnetuste tagajärjel kaotati riigis kokku 1 mln töötundi ning kulutati ligi 5,5 mln eurot tervisekassa raha.

2023. aastal registreeriti 3296 tööõnnetust, mis on keskmiselt 8 õnnetusjuhtumit päevas. “Õnnetusi juhtus küll aastaga võrreldes 11% vähem, kuid see võib olla ka majanduse olulise jahenemise tulemus. Lisaks võib oletada, et nii mitmetel juhtudel jäetakse väiksematest õnnetustest ka teavitamata, kartuses tööd kaotada,” nentis tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.

Oma elu kaotas eelmisel aastal tööl kümme inimest, kelle keskmine vanus oli 30-45 eluaastat. Hukkunutest üheksa olid mehed ja üks naine. “Viimase 29 aastaga on töökohustusi täites elu kaotanud 739 inimest. Võrreldes aastaga 1995 on olukord oluliselt paranenud, kuid siiski ei tohiks ükski inimene tööd tehes hukkuda. Kõik need 10 noort, tööealist inimest, kes möödunud aastal tööd tehes elu kaotasid, on kellegi lapsed, elukaaslased, emad, isad. Suure tõenäosusega kaotas nende õnnetuste tagajärjel oma vanema keskeltläbi 20 Eesti last,” kommenteeris Saarep surmaga lõppenud tööõnnetusi.