Roberti Kitt, Swedbanki Eesti juht, andis MTÜ Tagasi Kooli projekti "100 e-külalistundi" raames tunni, kus ta rõhutas, et tulevikus edukas olemiseks peaksid noored õppima uusi asju ja kõiki panuseid mitte ühele kaardile tegema.
E-külalistunnid on Tagasi Kooli ja partnerite kingitus Eesti Vabariigile sajandaks sünnipäevaks ning selle toimumisele aitavad kaasa EV100, Swedbank, Overall ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. E-külalistundide programmiga saab tutvuda siin.
Mida võiks tänapäeva noor õppida?
Tehnilises füüsikas doktorikraadi omandanud Kitt rääkis noortele tuleviku tööst ja sellest, mida õppida täna, et edukas olla. Ta tõi paralleeli füüsikas kasutatava kaose teooriaga, mis tähendab eelkõige seda, et raske on ette ennustada tulevikku, sest kõige väiksemgi mõjutus muudab radikaalselt asjade käiku.
Erialavalikust rääkides rõhutas Kitt, et tegelikult ei oska keegi praegu täie kindlusega väita, millised töökohad on 30 aasta pärast hinnatud. Just sellepärast on oluline riske hajutada ja maailma avatud silmadega vaadata.
Haridussüsteem terviklikumaks
"Et olla valmis hea õnnega pihta saama ja et suudaksime muuta asju, mida on väga keeruline muuta, peame olema avatud. Nii riigina kui inimestena. Peame olema valmis muutustega kaasa minema ja painduma," avaldas Kitt, kes soovitas mitte kõiki panuseid ühele kaardile panna. "Kui mõelda selle peale, kuidas juhitakse riike või püütakse kasvatada majandusi, siis enamasti põhinevad kõik otsused ja tegevused siiski mingit laadi ennustamisel. Ja eks ta õige ongi – kui me ei püüa üldse ette planeerida ja meid ümbritsevaid arenguid suunata, olemegi ainult juhuslikkuse meelevallas. Samas, kui me tegelikult liiga hästi ei tea, mis homme või ülehomme juhtub, ei tohiks teha panuseid ühele, kahele või kolmele asjale, pigem kümnele, kahekümnele või kolmekümnele."
Kitti sõnul on endiselt liiga palju noori, kes teevad väga palju sarnaseid valikuid. Eesti haridussüsteem võiks tema hinnangul olla oluliselt terviklikum ja ülikoolid võiksid teha rohkem koostööd. Meil on liiga suur hulk noori, kes teevad väga sarnaseid valikuid, ja palju ülikoole väga sarnaste õppekavadega. Samal ajal on erialasid, mida minnakse õppima väga vähe, ehkki just nende erialade spetsialiste oleks Eestil hädasti vaja.
"Näiteks IT-spetsialiste on meil juba puudu ja juba lähematel aastatel kasvab see puudujääk 20 000ni," avaldas Kitt ja lisas: "Teine oluline asi, mida teil tasuks arvestada, on see, et tuleviku ametid saavad olema ilmselt üpris erinevad tänastest – rohkelt on IT-tööd, nagu öeldud. Samuti on palju tööd erinevate andmetega. Lisaks tasub tänastel noortel arvestada sellega, et pärast keskkooli omandatud eriala või amet ei jää nendega 30 aastaks. Palju on muutumist, ametid ja tööd kohanduvad muutuvate oludega. See tähendab, et eriti oluline on koolis õppida õppima. Ja arvestada sellega, et elu jooksul tuleb mitu korda muutuvate oludega kohaneda. Ja õppida ja õppida ja õppida."
Koostöö ettevõtjate ja teadlaste vahel
Kitt tõi välja veel ühe teema, milles näeb suurt arenguruumi. See on ettevõtjate ja teadlaste vaheline koostöö. Tema sõnul on meil väga palju tublisid teadlasi ja väga palju ettevõtjaid, kuid nende omavaheline koostöö võiks olla oluliselt tulusam ja efektiivsem.
"Eesti on väike, aga meil on iga ruutkilomeetri kohta maailmas väga palju arukaid ja mõistlikke inimesi! Me kõik saame üksteisega suheldes ning üksteise erinevusi ja uusi ideid vastu võttes kaasa aidata Eesti kasvamisele ja arenemisele. Me kõik saame pakkuda oma oskusi ja teadmisi üksteisele ning panna neid tööle ka riigi hüvanguks. Mida rohkem me ühist asja ajame ja erimeelsuste asemel ühisosi otsime, seda parem on meil kõigil Eestis elada," sõnas Kitt lõpetuseks.
