Tööinspektsiooni loodav tööelu infosüsteem hõlmab töökeskkonna iseteenindust ja see on edaspidi üks töökeskkonna haldamise võimalusi, mis aitab lihtsustada ettevõtja tööd ning vähendab halduskoormust ja bürokraatiat.

Uus töökeskkonna iseteenindus annab edaspidi ettevõtjale selge ülevaate, mida riik tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas ootab, võimaldades samas teha kõik vajalikud tegevused ära senisest lihtsamalt. Ära jääb senine ajamahukas e-kirja teel toimuv dokumentide vahetamine ja sellega kaasnev lisasuhtlus. Tööandja suhtlus tööinspektsiooniga saab toimuma kasutajale mugavalt iseteeninduse kaudu. Süsteem hoiab ettevõtte põhilistel töökeskkonnaga seotud nõuetel silma peal, teavitades puuduse tuvastamisel sellest tööandjat koos edasiste juhistega, mida ette võtta. Ettevõte omakorda saab riigi ees olevaid kohustusi täita iseteeninduse kaudu.

Süsteem loob ettevõtetele kontod riigile teadaolevate andmetega juba automaatselt, mistõttu ei pea ettevõtja kord esitatud andmeid uuesti sisestama. Iseteeninduses saab esimese asjana määrata näiteks oma töökeskkonnaspetsialisti või kirja panna töötajate valitud töökeskkonnavoliniku, mida seni on tulnud teha kirjalikult või e-posti vahendusel. Seejärel saab volitatud kasutaja, näiteks töökeskkonnaspetsialist juba töötervishoiu ja -ohutusega teadlikult tegelema hakata.

“Oluline on, et ettevõtja mõistaks: ohtude ennetamine töökeskkonnas pole tüütu kohustus, vaid aitab ettevõttes vältida ka ootamatuid tõrkeid. Näiteks, kui keegi töötajatest satub tööõnnetusse või haigestub,” sõnab tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi projektijuht Rauno Piirsalu. “Eriti haavatavad on väikeettevõtted, kus selliste juhtumite korral on raske asendustöötajat leida. Tööohutusega tegelemine ja tööõnnetuste ärahoidmine aitab sõna otseses mõttes maandada ettevõtja äririske. Tööõnnetusi juhtub meil aastas aga tuhandeid.”

Selge ülevaade

Iseteeninduskeskkond saab olema lihtne ja mugav. “Ettevõtjal on edaspidi iseteeninduses võimalus hakata samm-sammult lahendama ohutusega seotud teemasid. Eelkõige saavad ettevõtjad hallata oma ettevõtte töökeskkonda ning taustal märgib süsteem tööinspektsioonile, et selles ettevõttes tegeletakse töökeskkonna teemadega,” rõhutab Piirsalu.

“Esialgu saab tööandja iseteeninduses määratleda vajalikud rollid ehk leiab või määrab oma töötajate seast inimese, kes töökeskkonna asjadega ettevõttes edasi tegeleb. Valib esmaabiandja ja vajadusel ka töökeskkonnavoliniku. Teises arendusetapis hakkab ettevõttele mõeldud teenuseid lisanduma, näiteks saab riskihindamise abivahendi abil tuvastada oma tegevusalaga seotud töökeskkonna ohte ja kontrollida, kas lahendused ohu vältimiseks on juba kasutusele võetud või mitte. Samuti lisandub iseteenindusse muu hulgas võimalus töötajate juhendamise registreerimiseks.”

Kui näiteks ettevõttes tööohutusega tegelenud töötaja on vahetanud töökohta, siis süsteem tuletab ettevõtjale meelde, et ta määraks sellesse rolli uue inimese. Iseteenindus annab märku, kui mingisugune roll on täitmata ja tuletab seda ettevõtjale meelde. Samamoodi tuletab süsteem meelde, kui mõni töötaja on jäänud juhendamata. Praeguste lahendustega võrreldes on tulevane iseteenindus suur samm edasi, sest iga ettevõte saab iseteenindusse sisenedes oma olukorrast reaalajas ülevaate.

Ei nõua lisakulutusi

Tööinspektsioon peab oluliseks, et ettevõtete töökeskkond oleks ohutu. Tegeledes iseteeninduses töökeskkonna teemadega, muutuvad need vastavalt n-ö punasest roheliseks. Tööinspektor omakorda näeb, et ettevõtja tegeleb tööohutusega, mistõttu edaspidi külastavad tööinspektorid eelkõige ettevõtteid, kus töökeskkonna eest hoolt ei kanta või kelle kohta andmeid ei ole.

On ilmnenud, et töökeskkonna riskide hindamine on osutunud väikeettevõtetele liiga keeruliseks. Tihti ei mõisteta, miks ja kuidas seda üldse tegema peab, mistõttu lastakse see kellelgi teisel ära teha. “Selline teenus maksab u 500-3000 eurot, kuid juba 500 eurot netokuluna on väikeettevõtjale arvestatav summa,” tõdeb Rainer Rohtla tervise heaolu infosüsteemide keskusest, kes vastutab portaali eduka arenduse eest, rõhutades, et uues süsteemis saab ettevõtja riskianalüüsi protsessi iseseisvalt ja lihtsalt läbi teha ning raha säästa. Vastama peab näiteks järgmistele testküsimustele: kas ettevõttes on kasutusel katkisi pikendusjuhtmeid (elektrioht)? On ettevõttes kontrollitud ja töökorras tulekustuti (tuleoht)? Vastad “jah” või “ei” ja süsteem teeb ise pärast vajalikest küsimustest kokkuvõtte koos soovitustega. Küsimustikule vastates mõtleb tööohutusega tegeleja ka ise oma töökeskkonnale. Mida teadlikum on töökeskkonnaspetsialist, seda suurema tõenäosusega maandab ta võimalikke riske ning töökeskkond on talle ja kolleegidele ohutum.

Uus iseteenindus peaks ettevõtjale sobima ka seetõttu, et vähendab paberimajandust ja kaotab praegused paberikuhjad. Suurt osa andmetest on võimalik hoida iseteeninduses ja info haldamine on edaspidi lihtsam. Kui juhtumisi algatataksegi ettevõttele järelevalve ja tööinspektor tuleb kohapeale töökeskkonda kontrollima, siis pääseb ta enne külastust süsteemis andmetele ligi ja saab ettevõtte olukorra eelnevalt üle vaadata. Aega säästavad nii ettevõtja kui inspektor.

Hea teada!