Teisipäeval, 21. oktoobril tähistatakse Tallinnas üle-euroopalise tööohutuse ja töötervishoiu nädala raames XVI töötervishoiupäeva, mille fookuses on tööstress ja psühhosotsiaalsed ohutegurid töökohal.
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse sõnul peab töölkäimine olema turvaline ja säästma meie tervist. "Täiskasvanud inimene veedab üle poole oma elust tööl. On väga oluline, et tööl käimine ei kahjustaks tervist, vaid aitaks seda hoopis säästa," ütles minister. "Hea ja terve töötaja on iga tööandja suurim varandus. Kutsun kõiki tööandjaid mõtlema, kuidas luua tervisest hooliv ja tervist toetav keskkond. Ja kõiki töötajaid kutsun üles mõtlema sellele, et ohutusjuhiseid järgitaks ja tervis oleks hoitud. Eesti eesmärgiks võiks olla viia tööõnnetuste arv nullilähedaseks," rõhutas Kruuse.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on tööstress tõsine probleem, mis mõjutab nii töötajate tööefektiivsust, tervist, suhteid ja heaolu kui ka ettevõtete ja majanduse tootlikkust laiemalt. "Keeruliseks muudab probleemi see, et tööstressi põhjustavad psühhosotsiaalsed ohutegurid pole enamasti silmaga nähtavad ega seega kergelt tuvastatavad. Samuti on kaasaegses töökeskkonnas lisandunud veelgi jõulisi stressoreid – mobiilsete töövahenditega tuleb töö meiega igal ajal ja igale poole kaasa ning inimene ei saa tööst välja, vaja on pidevalt juurde või ümber õppida, orienteeruda uutes tehnoloogiates ja toime tulla lakkamatus infovoos. Seda probleemi on ülimalt oluline teadvustada, sest tööstressi on võimalik teadliku tegutsemisega vähendada ja ennetada. Kõige enam saabki tööstressi vähendamiseks ära teha iga tööandja ja töötaja ise," lausus Maripuu.
Töökorraldusest, -keskkonnast või suhetest tulenevad psühholoogilised, sotsiaalsed ja füüsilised stressorid ohustavad tugeva või pikaajalise mõju korral töötaja psüühilist ja füüsilist tervist, vähendavad tööviljakust ja suurendavad tervishoiukulutusi. Psühhosotsiaalseks ohuteguriks võib olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, pidevalt nutitelefoni laekuvad e-kirjad, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab. Psühhosotsiaalsed faktorid ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline.
Stressist põhjustatud kulu Euroopas on hinnanguliselt 240 miljardit eurot aastas. Tööstress on luu- ja lihaskonna haiguste järel esinemissageduselt teine tööga seotud terviseprobleem Euroopas. 28 protsenti Euroopa töötajatest leiab, et stress mõjutab nende tervist ja töövõimet. Uuringud näitavad, et 50–60 protsenti kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. Eesti ettevõtetes oli tööjõu tootlikkus 2010. aasta andmetel 69,3 protsenti Euroopa Liidu riikide keskmisest.
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) tervislike töökohtade kampaania "Vähem stressi" on suunatud kõikidele tööandjatele ja töötajatele eesmärgiga teadvustada tööstressi ja töökoha psühhosotsiaalseid riske ning julgustada tööandjaid ja töötajaid tegema nende riskide vähendamiseks koostööd. Teavituskampaaniat "Tervislikud töökohad – vähem stressi" koordineerib Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) Eesti koordinatsioonikeskus koostöös Tööinspektsiooniga.
Vaata lisaks: kampaania eestikeelne koduleht
