Eestis elavate inimeste arv väheneb ja rahvastik vananeb, aga töökäsi on riigile hädasti vaja. Üheks lahenduseks on vähenenud töövõimega inimeste hõive suurendamine.

2017. aasta alguses avaldatud Riigikontrolli auditist selgus, et töövõimekaoga inimesi on valmis palkama 31% tööandjatest. Praxise andmetel on tööturult eemal hetkel ligi 44 000 puudega inimest, kelle töötamise võimalused sõltuvad töökeskkonna kohandamisest.

Töökeskkonna kohandamise vajadus sõltub inimese puudest, näiteks kuulmispuudega või kurdid on enamasti füüsiliselt terved inimesed ja erilisi ümberkorraldusi ei vaja. Küll aga ei sobi neile töö mürarikkas keskkonnas või aktiivne suhtlus inimestega. Liikumispuudega inimene kasutab tavaliselt abivahendeid (ratastool, kargud jne) ja vajab liikumiseks kaldteid, tasast pinda, lifte, madalaid käsipuid ja astmeid. Vaimupuudega inimeste oskuste skaala on lai ja enamasti vajavad nad ruumide kohandamise asemel hoopis püsivat ja stabiilset ümbrust või lühemat tööpäeva.

Erivajadustega inimesed soovivad tööd tehes olla võimalikud iseseisvad ja vahel on tööprotsesside sujuvamaks muutumiseks vaja tööandja ja kolleegide poolt vaid väikest abi ja mõistvat suhtumist.

Vähenenud töövõimega inimesed ei vaja enda kõrvale igapäevaselt toeks teist inimest, vaid on enamasti suutelised oma tööülesandeid täitma iseseisvalt. Sageli ei oska tööandja aga esmapilgul keerulisena tunduvale olukorrale lihtsaid lahendusi pakkuda. Näiteks juhul, kui hoone kaldtee on ehitatud ratastooli jaoks vale nurga all, on abiks kollektiivi seast töötukassa teenusena tugiisiku leidmine, kes iga päev aitab ratastooliga inimesel töökohale jõuda.

Kuidas toetab töötukassa töökeskkonna kohandamist?

Kui sobiva töökeskkonna loomine põhjustab tööandjale olulisi lisakulutusi, saab töötukassa anda vähenenud töövõimega inimesele tööülesannete täitmiseks vajaliku abivahendi (näiteks ekraanilugemistarkvara, punktkirjaklaviatuuri, tõste-, teisaldamis- ja kallutusabivahendid töökohal jms) või hüvitada tööandjale tema töökoha kohandamise kulu. Töökoha kohandamine võib seisneda näiteks töötasapindade kõrguse muutmises või lambilülitite madalamale toomises jms.

Vähenenud töövõimega inimese tööle asumisel hüvitab töötukassa tema tööruumide ja -vahendite ligipääsetavaks ja kasutatavaks kohandamise kulu mõistliku maksumuse 50-100% ulatuses. Juba töötava vähenenud töövõimega inimese töökoha kohandamise kulu hüvitatakse kuni 75% ulatuses.

Tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamiseks ja töötamiseks vajaliku abivahendi kasutamiseks tuleb pöörduda töötukassa juhtumikorraldaja poole.

Töötukassa toetab töökoha kohandamist, kui vahendi soetamine on põhjendatud. "Töötaja erivajadust võib tasandada ka talle mugavam kontoritool, mis on lihtsalt teistsuguse seljatoega," tõi vajadustest näite MTÜ Iseseisvus Kuubis esindaja Valev Mägi, et kohandamine ei pea olema kulukas.

Töötukassa juhtumikorraldaja Tom Rüütel sõnab, et on ametilt nö sidemees töötaja ja tööandja vahel, aidates välja selgitada takistused ja vajalikud kohandused. "Julgustan tööandjat võimalust andma, see tähendab näiteks proovitööd või tööpraktikat. On täiesti mõistetav, et tööandja otsib töötajat, kes saab oma tööga hakkama. Puudega inimene vajab lihtsalt pikemat kohanemisaega ja kohandusi, et ta saaks keskenduda tööle, mitte ligipääsetavusega seotud probleemidele," kommenteeris oma kogemusi Rüütel.

Tasuks pikaajaline motiveeritud töötaja

Valev Mägi lisas, et sobiva töökeskkonna loomine on inimese, tööandja ja töötukassa ühistöö, sest napib soovitusi jagavaid spetsialiste.

"Tööandjal tasub varuda kannatust, sest standardlahenduste puudumise tõttu võib kohanemine olla pikaajaline ja võimaluste leidmine koos töötajaga aeganõudev,"  kirjeldas Mägi. "Kui aga esmased raskused saavad ületatud, on vähenenud töövõimega inimene tööd tehes palju motiveeritum ning töökoha sobivuse korral ka tõenäoliselt pikaajaline töötaja." Seega tasub tööandja kannatlikkus end igati ära.

Tööle aitab julgus

Tom Rüüteli sõnul pole olemas täiuslikku inimest ja paljud asjad on õpitavad. "Tuleb anda endale võimalus ja mitte olla liiga kriitiline enda suhtes. Hea ja motiveeritud spetsialisti jaoks ollakse kindlasti valmis töökohta kohandama," on Rüütel optimistlik.

"Tööle kandideerides tuleb olla julge. Puue tasub jätta tahaplaanile ning leida üles ja tuua esile enda tugevused," jagas nõuandeid Valev Mägi. Ta soovitab olla ise aktiivne ja mõelda, kuidas puue töökeskkonnas ületada ja küsida nõu lahenduste leidmiseks. Üks võimalus ennast proovile panna on Mägi sõnul vabatahtlik töö. See aitab mõista enda võimeid ning saadud praktilist kogemust hindab kõrgelt ka tööandja.