Kuidas võib töökohal töö tegemine mõjutada tulemuslikkust? Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) uuringus vaadeldi 153 teaduse ja arenduse loovtöötajat: insenere, teadlasi, toote- ja IT-arendajaid. Esindatud oli 11 tööandjat: era- ja avaliku sektori T&A asutused/ettevõtted, pangad, tehnoloogia- ja IT-ettevõtted. Selgus, et konkreetsel ajal ning kohas töötamine vähendab loovtöötajate tööviljakust.
Rahvusvahelise uurimisrühma juht, TTÜ majandusteaduskonna professor Aaro Hazak: "Uuringu üheks eesmärgiks oli välja selgitada, millist seost omab töö juures veedetud aeg töö tulemuslikkuse ja väsimusega. Selgus, et mida suurema osa oma tööajast veedab loominguline teadus- ja arendustöötaja oma töökohal töötades, seda suurem on ta väsimus ja madalam töö tulemuslikkus. Enamgi veel, kaugtöö võimalusega töötajate tunnetatav töö tulemuslikkus on oluliselt kõrgem kui neil, kes peavad tööd töö juures laua taga tegema."
Kui paindliku tööaja ja töötegemise koha puhul saab loovtöötaja oma tööd tegema asuda hetkel, kui ta ennast loomevalmina tunneb, siis nn töökohal töötamine näib suurendavat väsimust ja alandavat tulemuslikkust seoses pingega saada töö valmis töökohal, ruumilises ja ajalises "puuris". Uuringu tulemused peaksid andma ainest nii tööandjatele kui töötajatele mõistmaks, kas töö juures laua taga töötamine on ikka kõige efektiivsem võimalus loova arendustöö tegemiseks. Kaugtöö ja paindliku tööaja võimaluse pakkumine oleks ka tööandja huvides, tõstmaks loovate T&A töötajate töö tulemuslikkust.
Samuti tunnevad töötajad, kellel on paindlikkus nii töötegemise kohas kui ajas, oluliselt vähem, et töö häiriks nende unerežiimi. Samas ilmnes uuringust, et loovate T&A töötajate tööpäevad on keskmiselt 10 tundi pikad ning oma töö tulemuslikkust tunnetavad rohkem just need, kes rohkem töötunde teevad. Seega nõuab paindlik tööaeg ka töötajalt kõrget enesedistsipliini veidi ootamatus vormis – mitte sundimaks end ilma ülemuse kontrollita tööle asuma, vaid sundimaks end ilma üle pingutamata loovat tööd lõpetama.
Tänapäeva projektipõhises ühiskonnas levib üha enam töötajate palkamine tähtajaliste lepingutega. Seda ka loovate teadus- ja arendusvaldkonna töötajate puhul kas konkreetse arendustöö elluviimiseks, grandiprojektis osalemiseks või rakendusuuringu teostamiseks. Uurimistööst ilmnes siiski, et tähtajaliste lepingutega töötajate õnnetunne on oluliselt väiksem (seda nii õnnelikkuse lühiajalises kui tulevikku vaatavas perspektiivis).
"Tähtajalised töölepingud soodustavad ärevust, väsimust ja unisust ning vähendavad tulemuslikkust", võtab professor Hazak kokku.
TTÜ teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm on uurinud alates 2015. aastast teadus- ja arendustöötajate töö kvaliteedi mõjutajaid. Vaatluse all olid eelkõige paindliku tööaja ja -koha, töö tulemuslikkuse ning töötaja ajakasutuse, unisuse, väsimuse ja õnnelikkuse vahelised seosed.
TTÜ teadlased tutvustavad lihtsalt ja arusaadavas vormis oma uurimisprojekti tulemusi tasuta seminaril 20. septembril. Seminar on jälgitav otseülekandena aadressil SIIN.
